Vähendamaks olmeprügi hulka sattuvate rõivaste ja kodutekstiilide hulka ning hoogustamaks tekstiiljäätmete ringmajandust, alustasid Eesti ökopuhastuvahendite tootja Mulieres ja kodanikualgatusena sündinud “Tekstiilitakso” koostööd.
Kuigi 2025. aastast tuleb omavalitsustel korraldada tekstiilijäätmete eraldi kogumist, satuvad tekstiilijäätmed jätkuvalt olmeprügi hulka, mistõttu ei õnnestu neid taaskasutada ega ringlusse tagasi saata.
“Rõivaste ja muude tekstiiltoodete korduvkasutamine küll iga aastaga kasvab, kuid nagu näitas ka Kliimaministeeriumi mullune uuring, viskab keskmine inimene aastas jätkuvalt ära 14 kg kasutatud rõivaid ja muid tekstiiltooteid,” räägib kodumaise ökopuhastusvahendite tootja Mulierese juhatuse liige Merylin Rüütli.
Tekstiilitakso on ettevõtte JÄÄK OÜ pilootprojekt, mille eesmärk on edendada jätkusuutlikkust ja ringmajandust. Esialgu Saue, Lääne-Nigula ja Hiiumaa vallas ringi sõitev Tekstiilitakso kogub ja töötleb kasutatud tekstiili, ennetades nii selle sattumist jäätmejaamadesse, olles Eestis esimene taoline algatus, mis muudab tekstiili ringluse mugavaks ja kaasaegseks.
Esialgu Saue, Lääne-Nigula ja Hiiumaa vallas ringi sõitev Tekstiilitakso kogub ja töötleb kasutatud tekstiili, ennetades nii selle sattumist jäätmejaamadesse, olles Eestis esimene taoline algatus, mis muudab tekstiili ringluse mugavaks ja kaasaegseks.
“Plekk ei ole surmaotsus ega põhjus, miks rõivaese või mõni kodutekstiil peaks jõudma prügikasti. Need väärivad hoopis uut võimalust! Tekstiilitaksoga kogutud riided parandatakse, tehakse ümber või kasutatakse materjali hoopis millegi uue tegemiseks,” selgitab projekti juhtiv Auli Uiboupin. Tekstiilitakso kogub kasutatud rõivad ja kodutekstiilid mugavalt otse inimeste kodudest ning väärindab neid.
Väärindamise esimene oluline samm, ja vahel ka ainuke, on põhjalik pesemine, mis loob eeldused järgnevatele protsessidele, nagu parandamine, ümberdisainimine ja uute toodete loomine. Näiteks jõudsid Tekstiilitakso kogutud rõivad hiljuti ka ÜRO peahoonesse New Yorki prügiteemalisele näitusele. Lisaks luuakse tekstiilist keskkonnasõbralikke mesilasvahakangaid ja erivajadustega inimesed õmblevad neist taaskasutatavaid poekotte.
Rüütli sõnul on üha enam probleemiks see, et korduskasutuseks kogutud tekstiilide kvaliteet ja väljanägemine on kehv, mistõttu ei saa neid uuesti ringlusse saata. “Kuna Tekstiilitakso võtab vastu ka plekilisi tekstiile, otsustasimegi pilootprojektiga liituda, sest näeme selles suurt potentsiaali tekstiiljäätmete probleemi leevendamisele,” selgitab ta.
Uiboupin selgitab, et kõik Tekstiilitakso kogutud rõivad ja muud tekstiiltooted pestakse puhtaks Mulierese keskkonnasõbralike puhastusvahenditega. “Kasutatud tekstiilide suurim probleem on enamasti kanga kehv seisukord, milles on osaliselt süüdi keemilised pesuvahendid. Näeme, et keskkonnasõbralike pesuvahenditega muutuvad kangad pehmemaks ja saavad värskema ilme, mis lihtsustab oluliselt nende taaskasutamist.” Kuna Mulierese pesuvahendid ei sisalda lõhna-, värv- ega säilitusaineid, ei ärrita kangas ka nahka ega tekita allergilisi reaktsioone.
