1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Eesti põhikooli õpilased tutvustasid mainekal Pariisi OECD kohtumisel soolise võrdsuse olulisust koolis
Eesti põhikooli õpilased tutvustasid mainekal Pariisi OECD kohtumisel soolise võrdsuse olulisust koolis

Eesti põhikooli õpilased tutvustasid mainekal Pariisi OECD kohtumisel soolise võrdsuse olulisust koolis

“Kogu projekti teema oli õiglane juurdepääs haridusele ja selle raames oli meie teema sooline võrdõiguslikkus koolis. Näiteks arutasime kuidas teha nii, et kõigil on haridusele ühtmoodi ligipääs, seejuures ka mitte-Eesti emakeelega õpilastel, majanduslikult keerulises olukorras perede lastel, erivajadustega õppijatel, kaugel ja väiksemates asulates elavatel õpilastel ja ka keerulise koduse olukorraga lastel nagu siis, kui kodus on perevägivald. Pariisis sain kuulda ka soolistest kooliprobleemidest teistes riikides. Haridusega saame ebavõrdsust vähendada, luua võimalusi ja lõhkuda tõrjutuse ja diskrimineerimise mustreid,” selgitab OECD Pariisi tippkohtumisel osalenud 9. klassi õpilane Ann Marii Kaup.

Pelgulinna Kooli õpilased Pariisis

“Minu jaoks on sooline võrdõiguslikkus alati olnud väga oluline, tänu sellele saaksime ühiskonnas teha paremini koostööd ja inimestel oleks üldiselt parem elu. Kuigi ma ei usu, et näen päeva, mil oleme täiesti võrdsed, siis olen õnnelik, et saan võrdsemale tulevikule kaasa aidata,” ütleb 9. klassi õpilane Kret Küttis.

Minu jaoks on sooline võrdõiguslikkus alati olnud väga oluline, tänu sellele saaksime ühiskonnas teha paremini koostööd ja inimestel oleks üldiselt parem elu.

Võrdne juurdepääs hariduses tagab kõikidele samad tingimused. Õiglane juurdepääs tähendab, et luuakse eduks vajalikud tingimused ka neile, kes pole alustanud samalt stardipositsioonilt kui enamus.

“Minule oli projekt väga silmaringi avav. Huvitav oli näha, et üle maailma on koolides üsna sarnased probleemid, näiteks sooline võrdõiguslikkus tundide osas, ehk mis tunnid on justkui poistele ja mis tüdrukutele. Saime koolielu üle arutleda väiksemates gruppides ja kuulda, kuidas teistel on. Nägin probleeme, mis võivad esineda just õpingutega ja kuidas teised probleemidele vastu astuvad,” nendib samuti sündmusel osalenud 9. klassi õpilane Norman Kalvik.

Üks Infinity projekti põhimõte oli, et koolid pidid tegema koostööd teiste riikide koolidega, et luua midagi koos, õppida üksteiselt. Pariisi pääsesid ainult need, kellel õnnestus, midagi rahvusvahelisel tasandil koos luua.

Pelgulinna Kooli inglise keele ja kunstiõpetaja Karolin Innos ütleb, et koos Takefu keskkooli ja Santa Laurentsi põhikooliga loodi Pariisis esitlemiseks ka videod soolise võrdõiguslikkuse tutvustamiseks koolis: “Meie õpilased viisid läbi küsitluse, vaatlesid tunde ning intervjueerisid nii õpetajaid kui õpilasi. Uuringu peamised tulemused näitasid, et õpetajate ning õpilaste enda tunnetuse järgi ei ole üldiselt meie koolis soolise ebavõrdsuse probleeme. Jaapani Takefu keskkool tegi sooneutraalseid mänguasju, mis kombineerivad humanitaaria ja MATIK-oskusi, et vähendada soolist lõhet teadus- ja humanitaarvaldkondade vahel. Santa Laurensia kool Indoneesiast analüüsis muuhulgas, kas vett raiskavad rohkem poisid või tüdrukud.”

Uuringu peamised tulemused näitasid, et õpetajate ning õpilaste enda tunnetuse järgi ei ole üldiselt meie koolis soolise ebavõrdsuse probleeme.

Pelgulinna Kool on aastaid teinud tööd selle nimel, et pakkuda õpilastele võrdseid ja õiglaseid võimalusi ning murda stereotüüpe. Kooli õppejuht Tiina Tiit ütleb, et neil on juba 7 aastat olnud näiteks käsitöö ja puutöö tunnid avatud nii poistele kui tüdrukutele ja järje peale aidatakse ka teiskeelsed lapsed. “Näiteks leiame, et tunde ei tohi eristada soo põhiselt. Meie jaoks on oluline, et iga õpilane tunneb end koolis vabalt ja turvaliselt, tahame, et siin on kõigil hea end väljendada ja olla nii nagu oled, seetõttu on võrdõiguslikkuse ja õigluse eest seismine meie kooli jaoks ka elementaarne,” tutvustab Tiit.

Pelgulinna Kooli õpilased OECD projektis
  • Pariisis käisid Pelgulinna Kooli 9. klassi õpilased Ann Marii Kaup, Miriam Helena Trolla ja Norman Kalvik. Nendega olid kaasas inglise keele ja kunstiõpetaja Karolin Innos ja rahvusvaheliste projektide juht ja kunstiõpetaja Anete Lomp. Kohapeal oli Eestist ainsana Pelgulinna Kool, veebi teel osales ka Tallinna Ühisgümnaasium.
  • Väga olulise panuse andsid projekti Emma Sepp, Karolin Kask, Marjan Tõniste, Sonee Kuusemäe, Katarina Seeder, Maarja Malva, Natali Repnau, Kret Küttis, Sarah Sophia Kraas, Carina Saaremäe ja Elenor Kurisoo.