Kirjanik, dokumentalist ja esseist Imbi Paju rõhutas heade uudiste portaalile GoodNews aastal 2024 antud juubeliintervjuus, et meie uskumused ja valitud tee on sisemine kompass, mis annab jõudu edasi liikumiseks.
“See, mida sa oma teekonnal valid ja millesse usud, see sind ka kannab”. – Imbi Paju
Lugude jõud – tee enda sisemaailma
Imbi meenutas intervjuus, kuidas lugude kuulamine, laulmine ja teiste inimeste meenutused aitasid tal mõista enda juuri. Mida saame sellest õppida? Õpi kuulama lugusid ja jaga enda elutee kogemusi. Neis peituvad õppetunnid, mida jagades tekib mõistmine ja sidusus.
- Soovitus: alusta päevikupidamise või pereringis lugude jagamisega.
Loomisprotsess – peegeldus ja kasv
Kirjutamine või mõni loov tegevus on protsess, mis avab meid iseendale. Imbi tõi intervjuus välja, et kui ta kirjutab ning on selles protsessis sees, siis ta hakkab ka palju paremini nägema. Ta näeb ja tunnetab selles protsessis ning talle tulevad justkui uued vastused – ta on endaga sügavas dialoogis. „Minu mõte on ikkagi toetada inimsust, sest mu enda taust on selline, kus on seoses kolonisatsiooni ja okupatsiooniga olnud palju vägivalda. Kuigi olen kirjutanud rasketel teemadel, on mul meeles inimlikkus ja elu hoidmine.“
- Nõuanne: suhtu loomehetkesse kui teraapiasse, kus oled dialoogis iseendaga – see toob selgust ja aitab kasvada.
Küsimuste jõud – eelista ideoloogiale avatud mõtlemist
Esita endale tihti küsimus „miks?“. Imbi tõdeb, et hirmsat mitte märkamine, näilise rahu säilitamine, silmade sulgemine teisele inimesele tehtud vägivalla ees oli Stalini terrori inimsusevastane treening-käitumismudel mis jätab teadvustamatult jälje ka tulevastele põlvkondadele. „Ükskõiksus tapab,” ütleb eestlaste vanasõna ja selles vanasõnas on tohutu tarkus,“ leiab ta ja lisab, et tänapäeval on hakatud jälle end identifitseerima erinevate ideoloogiatega. Talle aga meeldib kirjanik Margaret Atwood, kes on öelnud, et kirjanik ei saa valida enesele ideoloogiaid, vaid peab küsima küsimusi, miks üks või teine asi on nii või teisiti.
- Soovitus: otsi oma tõde – mida sina tegelikult arvad? Julge kahtlustada, see kasvatab ja avab uusi vaatenurki.
Ajalugu kui elu, mitte tühjad faktid
Ajalugu ei ole ainult tühjad faktid, vaid inimeste elud. Imbi näeb ajalugu inimese läbi – nii loo kirjutamise kui ka lugemise kaudu saab minevikust õppida täna, loota ja luua paremat homset. Kirjaniku meelest on kõige olulisem, et üksikinimese kaudu saame samastuda selle looga ja tunda empaatiat. Ta tõdeb, et nii tema emale, kui ka kõigile neile, kes osalesid filmi “Tõrjutud mälestused” tegemisel, oli see tegelikult raske protsess. Paju tegi filmi 5 aastat ning 2005. aastal see valmis. Ta leiab, et kogu selle aja elas see lugu aga kuskil. „See oli hämmastav, kuidas mu maailm äkki festivalide ja kõikide kaudu avanes. See on viinud mind erinevatele mandritele, Põhja-Ameerikasse, Euroopasse, Iisraeli, Taiwani… Ma kogu aeg imestasin selle üle, et see on tegelikult ju nagu Eesti lugu ja kuidas see inimlik lugu hakkas teisi rahvaid puudutama.
“Me oleme kõik üks ja me oleme kõik kogenud üht ja teist,“ lausub ta ja lisab, et kindlasti peab valmis olema selleks, et see lugu ajab kedagi vihaseks või poliitilised tegelased ei taha nendest asjadest rääkida.
- Nõuanne: uuri oma sugupuud, kuula vanemate inimeste lugusid – selle kaudu sünnib lähiminevikuga ühendus, mis toob selgust ja taipamisi.
Me oleme kõik üks ja me oleme kõik kogenud üht ja teist.
Dialoog ja empaatia – rahu alus
Kirjanik kinnitab, et dialoog, üks‑ühele kuulamine ja silma vaatamine loovad parema tuleviku. Imbi mõtiskles heade uudiste portaalile antud intervjuus, et inimeseks olemine on suur väljakutse. Kui 1940. aastal suri Londonis psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud, oli viimasel lootus, et tulevikus inimesed oskavad endas peituval tumedal, pimedal poolel kaane peal hoida siis, kui annavad emotsioonidele, kogemusele tähenduse. Lisaks tõdes Imbi, et nii kaua kui mõõdame ajalugu sõdade kaudu, nii kaua sõjad ka kestavad.
- Nõuanne: praktiseeri teadlikku kuulamist partneri, lapse või sõbraga. Ka vaikiv kohalolek on märk hoolimisest.
Lein ja pärand – võimalus luua midagi uut
Lein ei ole ainult kaotus – see võib olla ka lahkunud inimese pärand. Imbi meenutab, et 2023. aasta detsembris suri tema isa. Tal on perekonnaga olnud alati lähedane kontakt – omavahel räägiti, arutati ja mõtestati. Nädal enne seda, kui Imbi isa lahkus, kuulis ta, kuidas isa teises toas temaga kirjutamisest rääkis. Kui Imbi isa juurde läks, ütles viimane talle, et tahtis tütrel aidata uut raamatu kirjutada ning soovis ka sinna midagi kirjutada, aga rikkus kõik ära. Imbi vastas seepeale isale, et ta pole midagi ära rikkunud, vaid teda hoopis toetanud. Seejärel ütles tema isa sõnad, mida selle põlvkonna inimesed ei kasuta. Isa ütles talle: „Olen nii uhke sinu üle, et sa kirjutad ja tahan, et sa seda edasi teeksid. Nii hea, et ma ei rikkunud midagi ära.“ Selle leina ja lahkumise kaudu jõudis Paju lasteraamatuni. Kuna tema isa oli terve elu tegelenud metsakasvatuse ja loodushoiuga, siis sündis Eesti, laste ja perekonna roheline ajalooraamat „Kadrioru aednik.“
- Nõuanne: vaata enda valu kui võimalust – sellest võib sündida midagi kaunist ja inspireerivat.
LOE JA VAATA LISAKS: VIDEO I JUUBELIINTERVJUU! Kirjanik Imbi Paju: see, mida oma teekonnal valid ja millesse usud, see sind ka kannab
