14. veebruaril Tartu vaksalis toimunud tseremoonial kuulutati välja Tartu linna Kultuurikandja 2012 aunimetuste laureaadid.
Aasta kultuurisündmuse kategoorias pärjati aunimetusega Tartu Kultuurikandja 2012 kaasaegse kunsti festivali ART IST KUKU NU UT, mis tugeva näituste- ja haridusprogrammiga on äratanud publiku huvi nüüdiskunsti vastu ning toonud selle jõuliselt kultuurikriitiliste diskussioonide keskmesse.
Aasta kutseliseks koosluseks nimetati Tartu Kunstimaja näituste meeskond, kes korraldab kolmes galeriis mitmekülgset näitusteprogrammi ning on edukalt käivitanud kaasaegset kunsti tutvustava haridusprogrammi.
Aasta harrastusliku koosluse aunimetusega pärjati Tartu Akadeemiline Meeskoor, kes möödunud aastal tähistas silmapaistva kontserdisarjaga oma 100. tegevusaastat.
Aasta teose looja aunimetuse pälvis Urmas Vadi 2012. aastal ilmunud romaani „Tagasi Eestisse“ üllitamise ning lavalaudadele toomise eest ning isikuloolise triloogia viimase teose „Rudolf Allaberdi testament“ eest.
Aasta rahvakultuurikandja aunimetusega tunnustati Terje Puistajat, kelle töö Eesti Rahvapärimuskoolis on aidanud kaasahaaravalt edasi anda meie vaimset kultuuripärandit.
Aasta nooreks kultuurikandjaks nimetati kunstnik Kadri Nikopensius, kelle monumentaalmaali „Rahuaeg. Sisu xa 180 (Pasi)” Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste hoones on nimetatud lootustandva kunstnikutee alguseks.
Aasta kultuurikorraldaja aunimetuse pälvis Oleg Pissarenko Tartu džässielu ennastsalgava edendamise eest. Tema juhtimisel toimus teist korda festival IDeeJazz ning alustas võimsalt Tartu Jazzklubi TÜ vanas kohvikus.
Aasta kultuurikajastajana tunnustati Mihkel Kunnust, kultuurikriitiliste kirjatööde eest.
Värskes kategoorias aasta uustulnuk pärjati aunimetusega väärtfilmikino Tartu Elektriteater, kes tõi Eesti Filmi 100. juubeliaasta puhul Tartusse uued kodumaised linateosed ja nende autorid.
Esmakordselt tunnustati Kultuurikandja aunimetusega ka aasta kultuurisõbralikku ettevõtet. Selle tiitli pälvis AS Giga, kes toetab Vanemuise sümfooniaorkestri tasuta suvekontserte Kassitoomel ning on panustanud märkimisväärselt Tartu Peetri kiriku renoveerimisse.
Aunimetust Kultuurikandja antakse välja alates 2001. aastast. Aunimetusega kaasneb Tartu Kultuurkapitali stipendium, tänukiri ning Peeter Alliku graafiline teos „Tartu Kultuurikandjad“.
Nominentidele pani Tartu linnavalitsus välja meened koostöös festivaliga Maailmafilm ning väärtfilmikinoga Tartu Elektriteater.
Tänavu esitati nii eraisikute kui organisatsioonide poolt kokku 112 Kultuurikandja kandidaati. Nende seast valis aunimetuste komisjon igas kategoorias välja kolm nominenti ning nende seast omakorda aunimetuste laureaadid.
