Avaleht Haridus Aasta kooli direktor: laseme sädeinimesed koolidesse õpetama!
Aasta kooli direktor: laseme sädeinimesed koolidesse õpetama!

Aasta kooli direktor: laseme sädeinimesed koolidesse õpetama!

Aasta kooliks valitud Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits usub, et kõige kaalukamaks kriteeriumiks hea koolikeskkonna hindamisel on õpilaste ja õpetajate koolirõõm. Vaid viie tegutsemisaastaga on Eesti kagunurgas tegutsev riigigümnaasium tõusnud Eesti hariduspõllul silmapaistvaks õpikeskkonnaks.

Juba enam kui kuu aega on Võru gümnaasium saanud ennast uhkusega nimetada aasta kooliks. Konkursivõit oli seda magusam, et mullu jäädi teisele riigigümnaasiumile alla. Siis pälvis aasta kooli nimetuse Viljandi Gümnaasium ning võrokesed pidid leppima hõbedaga. Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits kinnitab, et siit said õpilased väärt õppetunni: kui esimene kord ei õnnestu, pole vaja veel püssi põõsasse visata, sest teisel korral ja veel rohkem pingutades võib eesmärk reaalsuseks saada. “Muidugi oleme kogu kooliga uhked, sest igaüks on andnud ju oma panuse. Olen õpilastelt küsinud, mida see nende jaoks tähendab. Eelkõige on nad õnnelikud, et nii noor kool sai selle tiitli ja et nemad just sellisel ajaloolisel hetkel Võru Gümnaasiumi õpilased on,” räägib koolidirektor.

Ettevõtja asemel koolijuhiks

Karmo Kurvitsast oleks võinud saada ettevõtja, mehel on taskus Tartu Ülikooli majandusteaduskonna magistridiplom. Läks aga nii, et ülikoolis käies jäi mehele silma töökuulutus, kus otsiti kooli majandusõpetajat. Nii sattus Kurvits hariduspõllule ja oma ettevõtlusalaseid teadmisi on aja jooksul saanud rakendada ligi 100 õpilasfirma juhendajana. Enne Võru Gümnaasiumit jõudis ta olla Tartu Kunstigümnaasiumi ning Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õppejuht.

Seda, et majandusharidus annaks talle koolijuhtimisel olulised eelised, Kurvits ei arva. “Hoopis olulisem on inimeste tundmine ja nendega arvestamine ning koostöö tegemine. Eelnimetatut saab õppida kõikidel erialadel,” leiab ta. Viimastel aastatel üha enam kõlapinda leidvad karjääripöördelood, kus õpetajatööle tullakse hoopis muu ameti pealt, on Kurvitsa sõnul rõõmustavad. “Minu arvates võikski õpetaja kvalifikatsiooninõuded olla Eestis oluliselt paindlikumad ja koolidel suurem autonoomsus. Meie ümber on nii palju n-ö sädeinimesi, keda tahaks nii väga kooli. Õpetama elu. Õpetama inimeseks olemist.”

Mis teeb üldse koolist hea kooli? “Heas koolis on inimesed õnnelikud,” arvab Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits. “Kool saab hea olla siis, kui igaüks teeb võimalikult hästi seda, mida temalt oodatakse: koolijuht juhib, õpetaja õpetab ja õpilane õpib. Koolijuhi ülesanne on luua õppimist ja õpetamist soodustav keskkond ning levitada mõtteviisi, et pingutamise tulemusena on kõik võimalik,” selgitab Kurvits ning lisab, et ära ei tohi unustada ka vanemaid. “Ikka ja jälle kordan vanemate koosolekutel, et hea õppimine ja õpetamine on õpetaja, õpilase ja vanema ühine looming. Viimasel ajal tundub mulle, et koolijuht peab olema tasakaalumajakas. Keerulistes olukordades ja keerulistel aegadel tuleb kooliperele näidata valgust ning pakkuda rahu ja tuge.”

Õpilastele rohkem vabadust, valikuid ja vastutust

Võru Gümnaasium on noor, alles viieaastane. Ja pole ka direktor Kurvits kaugeltki hallipäine koolipapa Maurus. Sellest hoolimata on koolil juba oma nägu ja maine. Võru Gümnaasiumil on muljetavaldav valikainete nimekiri. Nii saavad Võru õpilased võtta riigikaitse, ettevõtluse, robootika, psühholoogia, turunduse ja veel mitmeid teisi kursusi. Viie aastaga on juurdunud juba mõnedki traditsioonid. Näiteks kirju koolikass Johannes, keda võis näha tegutsemas aasta kooli konkursile esitatud videos ja kes regulaarselt ka koolielu sündmustes osales. Tuleb küll ääremärkusena lisada, et kuulus kiisu lahkus tänavu hilissügisel parematele jahimaadele. Igal juhul tundub Võru Gümnaasium olevat üksmeelne ja edukas koolipere, mis hoiab kokku heas ja halvas.

Karmo Kurvits nõustub, et kooli käimasaamine ja kokkukasvamine on kulgenud hästi. “Seda näitab ka aasta kooli tiitel. Väga paljud inimesed on selle kooli eduloosse panustanud. Tööd on tehtud südamega, asju on võetud südamesse. See kõik on tekitanud koolipere liikmetes ka väsimust, kuid oleme sellest koos üle saanud. Oleme tänulikud kõikidele sõpradele, kes on meid aidanud. Kuna kool on käima lükatud, oma nägu on välja kujunenud ja inimesed on leidnud uue energia, siis saame kindlasti olla nüüd teistele toeks,” annab direktor Kurvits mõista, et Võru Gümnaasium on kogukonna elus ja Eestis laiemalt valmis oma kogemustega appi tulema.

Võru Gümnaasiumi tulevikust rääkides leiab Kurvits, et nüüd on kooli kasvuraskused möödas ja saab alata uus etapp. “Mäletan, et oma kandideerimise motivatsioonikirjas tõin välja soovi, et Võru Gümnaasiumist saaks Kagu-Eesti haridustempel, kuhu on hea tulla ja kust on hea minna. Ma arvan, et olen selle eesmärgi oma inimestega saavutanud. Uute unistuste ja eesmärkide sättimine on meil kohe-kohe algamas. Oluline on see, et meie kool tahaks edasi kasvada ja et leiaksime koos üles oma arenguvõimalused. Minu hinnangul võiks koolisüsteem anda õpilastele veel rohkem vabadust, valikuid ja vastutust. Ka meie kool peaks selle teekonna ette võtma.”