Avaleht Intervjuu Aivar Kokk: läbi heategevuse on võimalik koostöös paljude inimestega teha midagi head
Aivar Kokk: läbi heategevuse on võimalik koostöös paljude inimestega teha midagi head

Aivar Kokk: läbi heategevuse on võimalik koostöös paljude inimestega teha midagi head

Riigikogu rahanduskomisjoni esimehel Aivar Kokal  on olnud viimasel ajal kibekiired päevad – põhjuseks ikka pensionireform ja teine pensionisammas. Uut energiat andis hea uudis kodukandist Jõgeva vallast, mille vallavolikogu otsustas seoses Eesti Vabariigi102. aastapäevaga Aivar Kokka autasustada Jõgeva valla vapimärgiga.

Aivar Kokk on Jõgeva vallaga olnud seotud maast madalast, arendanud seal nii ettevõtlust kui ka heategevust. Poliitikasse mineku mõte sündis Kokal Jõgeva maavanemana töötamise ajal. Nii huvitav kui see ka pole, on Aivar Koka hobiks kokandus.

Kuidas üldse juhtus, et Jõgeva vald sai teile sündimise, õppimise ja poisist meheks kasvamise paigaks?

Tegelikult olen sündinud Jõgeva linnas, mis on pärast haldusreformi küll üks osa Jõgeva vallast. Lapsepõlve veetsin Luual ning koolihariduse sain Luua algkoolis ja Palamusel ning pärast Tallinna tehnikaülikooli lõpetamist kutsuti mind tööle Siimustisse toonasesse Jõgeva EPT-sse.

Teie isa Raimund Kokk (1915– 2010) oli Jõgevamaa esimene spordijuht ja mitme staadioni rajaja. Jäneda põllumajandustehnikumis õpetas ta ka võrkpallimängu tulevasele Eesti Vabariigi presidendile Arnold Rüütlile, millest ka tema elulooraamatu pealkiri „Presidendi võrkpallitreener“. Millised tööd ta teile kui oma pojale kõige enne selgeks õpetas?

Nendeks tegevusteks olid kalapüük, puude saagimine ja lõhkumine, kartulivõtt, heinategemine, kala- ja lihasuitsutamine ning loomulikult spordivõistlustel kohtunikuks olemine ja sporditegemine. Isa õpetas mindka koduõlut ja -veini tegema ning pilli mängima.

Kas Palamuse keskkoolis õppides tegite ka mõne jooseptootsiliku tembu?

Kindlasti olid selle ajal huvid sporditegemine, fotograafia ja viimastel aastatel ka pillimäng, aga eks tihti, kaitstes nõrgemaid, tuli ka tootsilikke riukaid ette.

Kui keeruline oli üheksakümnendate algul ehitusvaldkonnas eraettevõtlusega alustada?

Nii kui tekkis võimalus luua oma ettevõte, lõime koos sõpradega ehitusfirma AS Cobra Grupi. Pidasime kohe läbirääkimisi nii Jõgeva KEK-i kui ka Jõgeva MEK-i parimate ehitusbrigaadide töölistega ning mul õnnestus nad meelitada tööle meie ettevõttesse, kus juba töötasid endised Jõgeva EPT ehitajad. See oli huvitav ja palju võimalusi pakkuv aeg.

Mis motiveeris poliitikasse minema?

Esimest korda kandideerisin sõprade õhutamisel 1989.aastal ja olen sellest ajast alates osalenud Jõgeva vallavolikogu töös, seega olen tänaseks olnud kohalikus poliitikas tegev 30 aastat. 2004. aasta augustist sai järgmiseks viieks aastaks minust maavanem. Kui sõpradega 2010. aasta sügisel arutasime, kes võiks minna Jõgeva- ja Tartumaad esindama riigikokku, siis langes liisk lõpuks minule. Ühiselt arutledes tundus, et meie maailmavaatega on kõige sarnasem tänane Isamaa erakond ja nii on nüüd läinud, et olen nüüd kolmandat koosseisu riigikogu liige.

Olete riigikogus juhtinud nii sotsiaal-, majandus- kui maaelukomisjoni, praegu olete rahanduskomisjoni esimees. Kuivõrd iga komisjoni juhtima asumine tähendab ka nii öelda otsast peale hakkamist?

Eks iga komisjoni juhtimine toob kaasa vajaduse sellesse valdkonda süvitsi minna. Kindlasti on mind aidanud minu ettevõtja-, omavalitsusjuhi- ja maavanemakogemused. Ja teiselt poolt on mul ju igas valdkonnas tuttavaid-sõpru, kellelt vajadusel arvamust või nõu küsida. Hea on tõdeda, et erinevate komisjonide juhtimisel on olnud võimalus palju ära teha Eestimaa inimeste heaks.

Mida teilt valijatega kohtumistel kõige sagedamini küsitakse?

Ühelt poolt on alati hea tõdeda, et viimase kolme riigikoguvalimise põhilubadused on täidetud ja saan minna kohtumistele kerge südamega.
Kohtun igal nädalal inimestega erinevates piirkondades ja tihti on ka küsimused erinevad. Aga eks vanemad inimesed on rohkem huvitud sotsiaalsetest teemadest, nooremad haridusteemadest, ettevõtjad rahandus- ja majandusteemadest. Tihti uuritakse, milliste projektide kaudu oleks võimalus toetusi saada näiteks kortermajade renoveerimiseks.

Mida peate Jõgeva valla suurimaks rikkuseks?

Kindlasti siinseid inimesi, elukeskkonda ja ettevõtteid.

Mis on teie lemmikpaik Jõgeva vallas?

Ühte kindlat lemmikpaika ei tahaks küll välja tuua. Jõgeva vald on tervikuna minu lemmikpaik.

Olete korraldanud mitmeid heategevuslikke kontserte. Mis eesmärgil olete ennekõike heategevust edendanud?

Läbi heategevuse on võimalik koostöös paljude inimestega teha midagi head. Olgu selleks siis Siimustisse Metsatarekese lastekeskusele Andruse peremaja rajamine või heategevusliku Oma Mehe Kohviku pannkoogimüügiga erinevate valdkondade ja inimestetoetamine. Heaks näiteks on ka juba eelmisel sajandil alguse saanud heategevuskontserdid, millega oleme toetanud nii erinevaid tegevusi, eakaid kui ka kogudusi. Selliste ürituste kaudu on saanud paljud osa võtta heategevusest ning mõistnud, et paljude inimeste väike panus on kokku suur panus, millega saab head teha. Juba aastaid on EELK Põltsamaa Niguliste kirikus toimunud heategevuslikud kontserdid kiriku kordategemise toetuseks. Esinejateks on seal olnud tuntud Eesti muusikud, näiteks, C-Jam, Mait Maltis koos poegadega, Hanna-Liina Võsa, Birgit Sarrap, Getter Jaani, Koit Toome, Ott Lepland, Alen Vesiko jt.

Mis seob teid ajakirjandusega?

25 aastat tagasi pandi müüki Jõgevamaa ajaleht Vooremaa. Otsustasime sõpradega, et maakonnaleht peab jääma maakonda, mitte Tartu või Tallinna ettevõtjatele.Nii see leht sai ka ostetud. Leht muutus kohe värviliseks ja kahest ilmumispäevast nädalas sai kolm ning kõrvale tekkis ka Ärileht. Täna on lehel tubli toimetus ja head lehelugejad, nii et loodan, et maakonna uudiseid saab veel pikka aeg lugeda kohalikust lehest.

Kas just seonduvalt perekonnanimega, kuid teie hobi on kokandus. Olete koostanud mitmeid retseptiraamatuid. Millist toitu soovitate valmistada Eesti Vabariigi aastapäeva lauale?

Eks ma ikka olen lõõpides öelnud, et mina sündisin juba kokana. Jah, juba väiksena meeldis mulle süüa teha ja kokkamine on ka täna üks minu lemmiktegevustest. Usun, et minu kokaraamatust „Minu maitseelamused“ leiab igaüks midagi meelepärast, aga meie laual on sellel päeval juba traditsiooniliselt „Oma mehe kamavaht”.

Olete aastakümneid olnud abielus Ülle Kokaga, kes samuti ettevõtja. Kas tütred on õnnestunud juba mehele panna ja ise vanaisaks saada?

Eks lõõpides ütlen ikka, et olen nelja naise pidaja. Eks abikaasa õlgadel on juba viimased 16 aastat olnud pereettevõtte juhtimine. Lapsed on kõik Tartu ülikooli lõpetanud ja leidnud endale elukaaslased. Meid abikaasaga rõõmustab ka üks kolmeaastane poiss Art, keda hellitavalt papapojaks kutsun.

Jaan Lukas 

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga