Valitsuskomisjon ning Eesti Linnade ja Valdade Liit alustasid eile kohalike omavalitsuste 2022. aasta riigieelarve ning 2022-2025 eelarvestrateegia läbirääkimisi. Avakohtumisel anti ülevaade poolte ootustest ja seisukohtadest.
Valitsusdelegatsiooni juhi, riigihalduse ministri Jaak Aabi hinnangul on hetkel omavalitsuste rahaline seisukord hoolimata koroonakriisist hea ning käesolevat aastat on alustatud tugeva finantsseisuga. „Eesti omavalitsuste kogutulud moodustasid eelmisel aastal ligi 2,4 miljardit eurot ja on kasvanud viimase kolme aastaga 30%. Oma panuse sellesse on andnud viimaste aastate tulubaasi tõus ja eelmisel aastal eraldatud 130 miljonit kriisitoetust. Eriti teeb head meelt, et omavalitsused ei kärpinud eelmisel aastal investeeringuid. See elavdas kohalikku majandust ja andis inimestele tööd,“ ütles minister. „Et olukord püsiks stabiiline ja arengutega saaks edasi liikuda, on vajalik eelarvestrateegia tulevikuprioriteete varakult arutada.“
Läbirääkimiste avakohtumisel vaadati läbi 2022. aastaks esitatud ettepanekud. Eesti Linnade ja Valdade Liidu üheks ettepanekuks on mõnevõrra tõsta omavalitsustele ülekantavat tulumaksumäära. “Maksumäära protsendi muutmine tähendaks omavalitsustele lisatulu, mis on kohaliku elu arendamise ja teenuste pakkumise seisukohast oluline,” märkis liidu juhatuse esimees Tiit Terik. Tema sõnul seatakse üheks prioriteediks kohalike teede küsimus, mis vajab linnades ja valdades lisavahendeid. „Omavalitsused soovivad kohalike teede hoiu valemipõhist toetust aastaks 2022 suurendada ning saada riigilt projektipõhine toetus teede korrastamiseks.“
Kohtumisel käsitleti ka Euroopa Struktuurifondide rahade kasutamise ja struktuurimeetmete planeerimist ning liidu soov on, et riik arvestaks meetmete kujundamisel erinevaid regionaalseid aspekte. Minister Aabi sõnul pannakse Euroopa Tõukefondide raha jaotamisel rõhku omavalitsuste elukeskkonna parandamisele, sest omavalitsused pakuvad suurt osa inimestele vajalikest avalikest teenustest. „Euroopa Liidu rahade eraldamisel on kindlasti vaja panna rõhku regionaalsele aspektile, et Eesti areng oleks ühtlasem,“ lisas minister.
Läbirääkimised erinevates valdkondades kestavad aastaringselt, lõpptulemused edastatakse valitsusele, kes suunab need koos 2022. aasta riigieelarve eelnõuga menetlemiseks riigikogule.
