Projekt „Pall pole prügi“ on kolme aastaga kokku kogunud 150 000 tennisepalli
Täna tähistab kolmandat sünnipäeva projekt „Pall pole prügi“, mis on Eesti tenniseväljakutelt kokku kogunud ja väärindanud 150 000 tennisepalli. Projekti eesmärgiks on teadvustada tennisepallide keskkonnakahjulikkust ja leida võimalusi nende taaskasutamiseks.
„Tenniseklubi Reval Ladies tubli rakuke on pühendanud oma aega ja toetajate raha, et leida jätkusuutlik lahendus kasutatud tennisepallidele, mis muidu oleksid kasutu prügina jõudnud prügimäele. Selle aja jooksul Eesti tennisekeskustes kokku kogutud pallid on leidnud enamuses uue elu Taani mööblitööstuses, kuid samuti on leidnud taaskasutust ka lasteaedades, lemmikloomade mänguasjadena ja füsioteraapias,“ ütles Reval Ladies tenniseklubi president Triine Casdagli. „Tänan projekti kõiki toetajaid, eelkõige Eesti Tennise Liitu, logistikapartnereid Kaubaekspressi ja Ragn-Sellsi ja selle aasta tugevat partnerit SEB-d.“
Tenniseklubi Reval Ladies tubli rakuke on pühendanud oma aega ja toetajate raha, et leida jätkusuutlik lahendus kasutatud tennisepallidele, mis muidu oleksid kasutu prügina jõudnud prügimäele.
„Pall pole prügi“ selle aasta suureks uuenduseks on Eesti suuremate tennisekeskuste väljakute äärde uute kogumiskastide paigaldamine. Need muudavad pallide kogumise veelgi mugavamaks, sest peale mängu on lihtne panna kasutatud pallid kastidesse.
„Kuna tennisepalle on hetkel veel keeruline ringlusesse võtta, siis pallivalmistajad, ringlusse võtjad ja mängu korraldajad on otsimas keskkonnasõbralikumaid lahendusi. Tennisepallid on nö hävimatud, mis tähendab, et need on mehaanilisele töötlemisele väga vastupidavad ja nende disain on alates 1920. aastast sisuliselt muutumatu. SEB jaoks on oluline kestlik majandamine, soovime toetada tennist ning proovime leida viise, kuidas muuta pallide tarbimismuster ja kasutamine jätkusuutlikumaks,“ sõnas SEB Balti jätkusuutlikkuse kommunikatsioonijuht Evelin Allas.
Kuna tennisepalle on hetkel veel keeruline ringlusesse võtta, siis pallivalmistajad, ringlusse võtjad ja mängu korraldajad on otsimas keskkonnasõbralikumaid lahendusi.
„Pall pole prügi“ projekti meeskond on aktiivselt uurinud erinevaid pallide kasutusvõimalusi nii TalTechi teadlastega, plasti ümbertöötlemise tehnoloogidega kui ka Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tudengitega. „Suur tänu kõigile kaasamõtlejatele, kes on püüdnud leida pallidele taaskasutust. Innustame kõiki materjalide ümbertöötlemisega tegelevaid ettevõtteid meiega kontakteeruma, et leida veel uusi võimalusi pallide väärindamiseks,“ ütles Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk, kes kuulub ka „Pall pole prügi“ projekti tiimi.
„Pall pole prügi“ soovivad leida uusi partnerid, kes suudavad tagada tennisepallidele jätkusuutlikku taaskasutust. Ideaalis võiks leida kõik tennisepallid ka peale mitmekordset kasutust nii tenniseväljakutel kui muudes valdkondades tee toorainena ettevõteteni, kes materjali ümber töödeldes need lõplikult ära kasutavad.
Pallide kogumiskastid on 26 suuremas tennisekeskuses üle Eesti:
- Haapsalus
- Harjumaal
- Kärdlas
- Kuressaares
- Narvas
- Pärnus
- Rakveres
- Tallinnas
- Tartus
- Viljandis
Lisainfot „Pall pole prügi“ kohta leiab kodulehel ja Facebookist.
8. märtsil on Eestis Earth Overshoot Day ehk globaalse ületarbimise päev. See märgib kuupäeva, mil inimkond on ära tarbinud kõik selleks aastaks ettenähtud planeedi ressursid (puhas õhk, vesi jmt) ja tekkinud on ökoloogiline defitsiit. See tähendab, et inimkond on tarbinud ära rohkem ressursse kui Maa jõuab taastada ning aasta lõpuni elatakse juba tulevikuvarude arvelt.
- Tennisepallide tõttu on tennis üks enim keskkonda kahjustavam spordiala (tehnikaspordialade järel). Tennisepallide tootmine on ressursimahukas, neid toodetakse väga suurtes kogustes (maailmas aastas üle 300 mln), nende kasutusiga on lühike ja lagunemine võtab aega kuni 400 aastat.
- Eestis on ca 10 000 tennisemängijat ja hinnanguliselt võetakse igal aastal kasutusse ligi 120 000 uut tennisepalli. Suur osa mängijaid kasutatavad ainult uusi või vähekasutatud palle ja vähemalt kolmandik jõuab neist tavalisse prügikasti.
- TC Reval Ladies alustas projekti „Pall pole prügi“ koostöös Eesti Tennise Liidu ja Rohetiigriga.
- Naiste tenniseklubi Reval Ladies on esimene harrastustennisistide klubi Eesti, mis loodi 1998. aastal. Klubi missiooniks on nautida klubilist harrastustennist, sest hea tennis on jumalik rõõm.
- Eesti Tennise Liit koordineerib kogu tennisealast tegevust Eesti Vabariigis ja on Eesti tennise kõrgeim esindusorgan rahvusvahelistes organisatsioonides.
- Rohetiiger on koostööplatvorm, mille eesmärk on suurendada keskkonnateadlikkust ja panna alus tasakaalus majandusele.
