ANALÜÜS I Valitsuskabinet sai ülevaate välisminister Urmas Reinsalu esitatud analüüsist COVID-19 pandeemia mõjust välis- ja julgeolekupoliitikale
Välisministeeriumi esialgse analüüsi eesmärk oli kaardistada COVID-19 pandeemiast tulenevaid riske ja võimalusi sõltuvalt kriisi kestusest. Analüüs hõlmab valdkondi nagu NATO ja üleatlandilised suhted, Euroopa Liit, ÜRO, regionaalne koostöö ning suhted Venemaa ja Hiinaga.
„Lühiajalise kriisi puhul on mõju välis- ja julgeolekupoliitikale mõõdukas, kuid mõju sellele kahtlemata on ning me peame olema valmis oma välis- ja julgeolekuhuve kujunevas pildis kaitsma,“ sõnas Reinsalu. Tema sõnul võib pikaajalisem kriis süvendada seniseid välis- ja julgeolekupoliitilisi vastasseise ning selle puhul on vaja NATO-le ja EL-ile tuginevat julgeolekulahendit jätkuvalt tugevdada. Samuti peame pikaajalise kriisi puhul lähtuma sellest, et geopoliitilised vastasseisud süvenevad, globaalne konkurents tiheneb vahendite ja ressursside pärast. Seetõttu on oluline, et tervishoiu- ja majanduskriis ei areneks välispoliitiliseks ja julgeolekukriisiks.
„Kriisist edukalt väljumise tagab koostöö ja kooskõlastatud tegutsemine,“ rõhutas Reinsalu. „Euroopa Liidus on meie esmane huvi kindlustada võimalikult kiiresti siseturu täielik toimimine,“ sõnas ta. Lisaks tõid tema sõnul kriisi käigus ilmnenud vahendite hankeraskused välja selle, et Euroopa Liit peab olema sellistes olukordades paremini valmis, näiteks suuteline Euroopas tootma. Ühtlasi tuleb kaitsta raskustesse sattuvaid ettevõtteid ülevõtmise eest kolmandate riikide ettevõtete poolt.
„Samuti on oluline töötada selle nimel, et üleatlandiline julgeolekukoostöö oleks kriisi lõppedes veelgi ühtsem ja tugevam,“ toonitas välisminister Reinsalu ja lisas, et peame keskenduma NATO kaitsevõime edasiarendamisele. „See nõuab ka Eestilt kaitsekulutuste prioriteediks seadmist,“ rõhutas Reinsalu. Eesti jaoks on jätkuvalt olulised kollektiivse julgeoleku hoidmine ja tugevdamine; heidutus- ja kaitsehoiaku tagamine kriisi ajal ja selle järel; tugevdatud koostöö NATO ja EL-i vahel, eriti sõjaväelise liikuvuse vallas; küberjulgeoleku tugevdamine ja NATO liitlaste vastase desinformatsiooni ohjeldamine.
Keskne märksõna on jõuline regionaalne koostöö selle nimel, et vähendada pandeemia halvavat mõju ühiskondade toimimisele ja majandusele, eriti piiriülese liikumise avamisel ja kaubavahetuse korraldamisel, sealhulgas strateegilise tähendusega transiidikoridoride avamisel ja maismaaühenduse taastamisel ülejäänud Euroopa ning NATO liitlastega.
„Kriisist väljumiseks on vaja koordineerida strateegiaid, tõhustada infovahetust ja arendada välja vajalikud strateegilised ühendused. Julgeolekuliselt on meie jaoks on muutunud oludes veelgi strateegilisema kaaluga erisuhte tugevdamine Ameerika Ühendriikidega,“ märkis Reinsalu.
Tema sõnul näitas kriis, et ka e-lahendused võivad osutuda elutähtsaks riigi toimimisel erinevatel tasanditel ja valdkondades. „Praegune kriis on väga hea võimalus uuteks digikoostöö algatusteks. Muuhulgas on Eestil ambitsioon võtta rahvusvaheline juhtroll digitaalse lõhe vähendamisel maailmas,“ kinnitas välisminister.
ÜRO Julgeolekunõukogu liikmesusest kõneldes rõhutas Reinsalu, et koroonaviiruse kiire levik ja sellest tulenev ebastabiilsus võivad mõjutada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. „Eriti raskendab pandeemia humanitaarolukorda konfliktipiirkondades, näiteks Süürias või Ukraina idaosas. Just seetõttu kavatseb Eesti käsitleda COVID-19 teemat Eesti eesistumise ajal ÜRO Julgeolekunõukogus, tuginedes ÜRO peasekretäri ülemaailmse relvarahu üleskutsele,“ tõi Reinsalu välja Eesti võimalused.
