Avaleht Loomad Andrei Korobeinik: karusnahk on minetanud staatusesümboli rolli ühiskonnas
Andrei Korobeinik: karusnahk on minetanud staatusesümboli rolli ühiskonnas

Andrei Korobeinik: karusnahk on minetanud staatusesümboli rolli ühiskonnas

Riigikogus läbis teise lugemise loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil.

Andrei Korobeiniku sõnul on karusnahk minetanud staatuse sümboli rolli ühiskonnas. “Langenud on müüginumbrid ja ka tänavapildis jääb karusnahast kasukaid järjest vähemaks. Alternatiivsed materjalid on soodsamad, keskkonnasõbralikumad, vastupidavamad, sobivad paremini meie kliimale. Langenud nõudluse tõttu pannakse ärid kinni isegi nendes riikides, mis on ajalooliselt olnud selle valdkonna turuliidrid. Mõned nendest riikidest keelavad karusloomafarmide pidamise,” lausub riigikogu saadik.

Karusnahatööstuse tegevusega kaasneb oluline negatiivne mõju ümbritsevale keskkonnale, mõjutades negatiivselt kohalikke metsi ja vesikondi. “Näiteks Soomes eraldub karusnahatööstuse süül iga-aastaselt keskkonda 430 tonni lämmastikku ja 45 tonni fosforit loomade väljaheidetest. Lisaks otsesele kahjulikule keskkonnamõjule on karusloomakasvandusel keskkonnale kaudsed tagajärjed karusnahatootmise kõrge energiatarbimise tõttu,” loetleb Keskerakonda kuuluv Andrei Korobeinik.

Karusloomafarmide sulgemine näitab, et Eesti jaoks on kliimaküsimused ja loomade heaolu tähtis, märgib riigikogu saadik. “Soovitan vaadata videosid sellest, kuidas loomad elavad karusloomafarmide puurides. Tihtipeale on tegemist kiskjatega, kes looduses elavad väga suurel territooriumil, farmis aga on nad kinni pisikeses puuris, kus nad ei saa korralikult liikuda, vigastavad end ja peavad piinlema sedasi aastaid,” lisab Andrei Korobeinik.

Karusloomafarmide pidajad saavad sulgemise üleminekuajaks 1. jaanuar 2026. Erinevate erakondade saadikute algatatud eelnõu kolmas lugemine toimub 1. juunil.