Home Ukraina rahva toetuseks Arenguseire: tuleb arvestada paljude sõjapõgenike Eestisse jäämisega
Arenguseire: tuleb arvestada paljude sõjapõgenike Eestisse jäämisega

Arenguseire: tuleb arvestada paljude sõjapõgenike Eestisse jäämisega

Eestil tuleb arvestada paljude sõjapõgenike teadmata ajaks Eestisse jäämisega, selgub täna avaldatud Arenguseire Keskuse raportist „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile. Rahvastik, lõimumine, väliskaubandus“. Keskus koostas stsenaariumid 10 000, 30 000 ja 60 000 Eestisse jääva sõjapõgeniku kohta.

„Venemaa-Ukraina sõda on kestnud juba neli kuud ja lähitulevikus pole näha selle lõppemist,“ ütles Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov. „Sõda avaldab Eestile mõju lisaks julgeolekuolukorra muutumisele ka siia saabuvate põgenike ning impordi hinnatõusu kaudu,“ ütles Danilov. „Eesti valikud on piiratud ja nendes oludes on oluline olla võimalikult ettenägelik. Vajalik on arvestada ka paljude sõjapõgenike Eestisse jäämisega.“

Toetudes Eurostati rahvastiku baasprognoosile hindas Arenguseire Keskus kolme stsenaariumi põhjal (10 000, 30 000 ja 60 000 Eestisse jäävat sõjapõgenikku) sõjapõgenike mõju Eesti rahvastikule aastani 2100. „Eesti rahvastiku baasmuresid sõjapõgenike sisseränne ei lahenda, mõnevõrra stabiliseerub vähenev rahvaarv. Seega sõjapõgenike võimalik Eestisse elama asumine lükkaks Eesti rahvastiku arvulist vähenemist küll edasi, kuid ei hoia seda ära,“ rääkis Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. „10 000 sõjapõgenikku hoiaks Eesti rahvaarvu tavapärasest suuremana üheksa aastat, 30 000 sõjapõgenikku 22 aastat ja 60 000 inimest 40 aastat,“ märkis ta.

Sõjapõgenikega seotud kulud ja tulud riigile sõltuvad Piiritsa sõnul eelkõige lõimumismustrist ehk sellest, kas lõimutakse eelkõige eesti kogukonnaga või kohalike vähemusrahvustega. „Nendes oludes peame arvestama ulatuslike lõimimistegevustega, et põgenikud saaksid võimalikult hästi igapäevaeluga hakkama ja koormus meie sotsiaalsüsteemile püsiks Eestile jõukohane,” märkis Piirits.

Endine rahvastikuminister Riina Solman rõhutas põgenikega seotud rahvastikutrende kommenteerides, et sõjapõgenikud vajavad igakülgset toetust, kuid eestluse säilimise eest vastutavad eestlased siiski ise. „Eesti rahvaarvu püsimine sõltub ennekõike sündimusest, mis vastavalt Arenguseire Keskuse arvutustele peaks kasvama 10%, et Eesti oleks pikas perspektiivis kestlik,“ märkis ta.

Arenguseire Keskuse eksperdi Johanna Vallistu sõnul mõjutavad pikaajalise lõimumise motivatsiooni võimalus hoomatavas tulevikus kodumaale naasmiseks, lõimumine eestlaste või vähemusrahvustega ning sotsiaalsüsteemi võimekus lõimumise toetamisel. „Väga olulist rolli mängib lõimumisel toetav haridus- ja sotsiaalsüsteem, aga ka võimalus kiiresti tööle asuda. Seetõttu on näiteks oluline tegeleda sisserändajate kvalifikatsioonide ülevaatamise ja tunnustamisega, kui need sisuliselt vastavad Eesti haridussüsteemis kehtivatele standarditele,“ märkis Vallistu.

Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaar rõhutas, et pika aja jooksul toetatud vähemusrahvuste kultuuriseltsid on sõjapõgenike vastuvõtmisel osutunud Eesti tugevuseks. „Eestis on tugev ukraina kogukond, kes on aidanud sõjapõgenikel lõimuda. Aja jooksul on just ukraina kogukond hoolitsenud, et Eestisse saabuvad lapsed läheksid eestikeelsetesse koolidesse,“ märkis Käosaar. „Haridussüsteem saabki väga oluliseks saabunud sõjapõgenike lõimumisel. Seega võiks see toetada ka Eesti kiiremat üleminekut ühtsele haridussüsteemile.“

Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane rõhutas sõja majanduslikest mõjudest rääkides, et alates 2016. aastast on import Venemaalt ja Valgevenest olnud suurem kui Eesti eksport nendesse riikidesse. „Kogu impordi asendamise kulud Eesti ettevõtetele oleks 2021. aasta hindades 860 miljonit eurot. Suurim sõltuvus Venemaa ja Valgevene impordist on logistika, metalli-, keemia- ja puidusektoril,“ sõnas ta. „Suurem osa imporditavatest kaupadest on maailmaturul saadavad, kuid kõrgema hinnaga. Impordi piiramise mõju jõuab ettevõteteni lisaks kaudselt läbi kodumaalt ostetavate, kuid Vene-Valgevene toormest sõltuvate toodete-teenuste hinnatõusu ja globaalsete väärtusahelate.“

Eesti Panga ökonomisti ja Vabariigi Presidendi majandusnõuniku Kaspar Oja sõnul mängib impordi hinnakasvus rolli ka transiit- ja vahenduskaubandus (nt Venemaalt ja Valgevenest imporditud energia- ja õlitooted). „Eesti puhul on oluline märkida, et lisaks impordihindadele on Euroopa Liidu keskmisest kasvanud kiiremini ka ekspordihinnad. Eestis toodetakse kaupu, mille hind on maailmaturul kiiresti kasvanud,“ märkis Oja. „Lisaks kauba asendamise kulule on toimunud maailmas ka üldine hinnatõus Venemaalt ja Valgevenest imporditavate kaubagruppide puhul. Seega on kokkuvõttes keeruline hinnata impordi asendamise täpset maksumust.“