Avati esimene Baltimaade biometaani tootmisüksus
Eile tähistasid Estonian Cell koostöös Rohegaasiga Kundas Baltimaade esimese biometaani tootmisüksuse avamist, märkides sellega olulist sammu keskkonnasõbralikuma tuleviku suunas.
Ligi 3,7 miljonit eurot maksma läinud uus tootmisjaam on võimeline töötlema tunnis kuni 1400 m3 biogaasi, mis teeb aastas ligi 6 miljonit Nm3 biometaani. Sellest kogusest piisab näiteks kõikide Pärnu, Tartu ja osaliselt ka Tallinna busside aastaseks käigushoidmiseks.
Rohegaasi juhatuse esimees Marko Tiiman ütles, et biometaan kui taastuvatest allikatest valmistatav mootorikütus aitab oluliselt kaasa Eestis kehtestatud eesmärgi täitmisele, mille kohaselt peab aastaks 2020 kümme protsenti transpordikütusest põhinema taastuvkütusel.
“Eelkõige transpordikütuseks kasutatava biometaani tootmise käivitumine on märgilise tähtsusega Eesti energiamajanduses – üle pikkade aastate toodetakse Eestis taas kohalikku kütust transpordivahenditele. Sisuline suurim tähtsus sel faktil on aga tegelik samm riigi ees seisvate taastuvenergia eesmärkide täitmisel, vähendamaks süsinikuemissiooni, mis suuresti tuleneb fossiilsete energiaallikate kasutamisest,” märkis Tiiman.
Biometaani tootmine käib Kunda tootmisüksuses Estonian Celli poolt reovee baasil valmistatavast biogaasist, puhastades selle võrgugaasi kvaliteedinõuete tasemele. Tootmises kasutab Rohegaas vesipuhastuse tehnoloogiat Malmberg GR14, kus vee ja kõrge rõhu toimel eraldatakse toorgaasist metaan ja muud jääkgaasid, mis põletatakse järelpõletis. Seejuures ei kasutata puhastamisel kemikaale ja ka veetarbimine on viidud miinimumini (ligi 3–4 m3 päevas).
