Avatud talude nädalavahetusel ka sel aastal rekord: 234 000 külastust
24. ja 25. juulil olid üle Eesti külastajatele avatud 299 talu, kuhu tehti rekordiliselt üle 234 000 külastuse.
2020. aastal olid avatud 281 talu ja maaettevõtet ning külastuste arv ületas 213 000 piiri. 2019. aastal olid vastavad näitajad 310 ja 195 000.
„Suur huvi talude ja maaettevõtete külastamise vastu teeb ainult rõõmu ja kinnitab, et maaelu maine püsib hea ja avastamist üha jagub. Avatud talude päevast on nende aastatega kujunenud suurepärane võimalus külastada nädalavahetusel kogu perega Eestimaa erinevaid piirkondi, saada osa maaelu pakutavast mitmekesisusest ja näha oma silmaga, kus ja kuidas toodetakse Eesti toitu ja millega üldse maal tegeleda saab,“ lausus maaeluminister Urmas Kruuse.
„Tänavu torkas silma see, et väga paljudes taludes oli laupäeval rohkem külastusi kui pühapäeval või oli siis külastatavus enam-vähem võrdne,“ tõdes Põllumajandusuuringute Keskuse maaelu võrgustikutöö osakonna juhataja Reve Lambur. „Säärane hajutatus kahele päevale aitas luua nii külastajate kui ka võõrustajate jaoks rahulikuma meelolu, kuna ühest kohast teise tormlemist oli vähem. Samuti jäi silma, et tänavu oli külastajate seas varasemast enam vene keelt kõnelevaid inimesi, eriti noori.“
Tänavu külastati enim taas Andre Farmi Tartumaal (üle 5300 külastuse), järgnesid Viljapuuaia talu Harjumaalt ja Andri-Peedo talu Võrumaalt (üle 4000 külastuse). Üle 3000 külastuse tehti järgmistesse taludesse: Hobusaare talu ja Murimäe veinikelder Valgamaal, Saaremaa veintehas, Nopri talumeierei Võrumaal, Suureoja talu Harjumaal, Kase talu ja Viinamärdi talu Tartumaal, Paasiku Koertemõis Harjumaal ja Suuretüki talu Lääne-Virumaal.
Maakondade võrdluses külastuste arv sisuliselt kahekordistus võrreldes eelmise aastaga Hiiu- ja Saaremaal ning Valgamaal. See eest vähem oli külastusi Harju-, Jõgeva-, Põlva-, Tartu- ja Võrumaal. Teistes maakondades püsis külastuste arv sama või mõnevõrra kasvas võrreldes 2020. aastaga.
