1. Avaleht
  2. Keskkond
  3. DFDS-i laevade näide: kuidas toitlustaja saab toidujäätmeid ja plastikut vähendada
DFDS-i laevade näide: kuidas toitlustaja saab toidujäätmeid ja plastikut vähendada

DFDS-i laevade näide: kuidas toitlustaja saab toidujäätmeid ja plastikut vähendada

Euroopa ühe suurima parvlaevaoperaatori DFDS-i laevade pardal nähakse vaeva, et vähendada plastiku kasutamist ja üleliigset toidujäätmete tekkimist. Nende kogemuse kohaselt jõuab eesmärkideni detailidele keskendudes ja tulemust pidevalt mõõtes.

Sel kevadel korraldas DFDS Balti merel sõitvatel laevadel testi: kõigil kuuel laeval kaaluti ühe nädala jooksul nii köögitöötajate kui ka reisijate äravisatud toidujäätmed. Leedust väljuvatel laevadel oli jäätmete hulk keskmiselt 12%, Eestist väljuvatel laevadel 14-15%.

„Tulemusega võib rahul olla, sest toidujäätmete hulk ei ületa 15% piiri – see tähendab, et vastame globaalselt seatud jätkusuutlikkuse nõuetele. Siiski ei taha me loorberitele puhkama jääda ja oleme seadnud eesmärgi tulemust veelgi parandada. Kuue kuu pärast teostame laevadel uue testi ja vaatame, kui palju suutsime tulemust parandada,“ kirjeldas DFDS-i Eesti-Rootsi liinidirektor Peeter Ojasaar.

Mida saab toitlustaja toidu raiskamise vältimiseks teha?

  • Köögitöötajad peavad väga tähelepanelikult jälgima klientide maitse-eelistusi ja söödavate portsjonite suurusi. Retsepte tuleb muuta pidevalt vastavalt klientide eelistustele.
  • Köögis tuleb väärtustada efektiivsust ja vältida võimalikult palju toiduainete äraviskamist. Toidu tellimine peab olema täpne ja kooskõlas vajadusega. Tähelepanelikult tuleb jälgida säilivuskuupäevi ja säilitamistingimusi.
  • Klientidele tuleb meelde tuletada ka seda, et iseteenindusrestoranis tuleks taldrikule panna nii palju toitu, kui ära jõuab süüa. Tihti kuhjatakse taldrikule erinevaid asju, millest suurt osa isegi ei maitsta. Toitu saab alati juurde võtta: klientidel soovitatakse pigem võtta maitsmiseks väike kogus, sest välimuse järgi ei pruugi toidu sobivusest aru saada.

Teine suur murekoht on plastiku kasutamine. Igal aastal viskavad eurooplased ära 26 miljonit tonni plastikut, millest ainult 30% sorteeritakse taaskasutuseks. Ülejäänu leiab tee maapõue või loodusesse, sh merre ja randadesse. Probleemist lähtuvalt keelatakse 3. juulist Euroopa Liidus plastikust kõrvatroppide, söögiriistade, kõrte, joogisegajate, õhupallivarte, vahtpolüstüreenist toidu- ja joogipakendite ning joogitopside turustamine.

DFDS ei kasuta juba täna oma Balti mere laevadel keskkonnavaenulikku plastikut. Kõikides kohvikutes ja baarides on kasutusel vaid kõrgeimatele EL-i standarditele vastavad ümbertöödeldavad nõud ja poodides pakutakse vaid paberkotte.

„Plastiku asemel saab toitlustuses kasutamiseks nõusid teha paljudest alternatiivsetest materjalidest: metallist, puidust, bambusest, klaasist ja kummist. Keskkonnaprobleemidesse tõsiselt suhtuvad ettevõtted on need alternatiivid kasutusse võtnud juba enne direktiivide jõustumist,“ lisas Ojasaar.

DFDS opereerib rohkem kui 50 laevaga 35 liinil Lääne-, Põhja- ja Vahemerel ning Inglise kanalis. DFDS-i Eesti filiaal teenindab igapäevaselt Paldiski-Kapellskäri liini.