DISTANTSÕPE I Mida õpetas distantsõpe: ennastjuhtiv õpilane suudab õppida eluaeg
Lõppenud kooliaasta läheb koroonakriisist tingitud e-õppe kevade tõttu kahtlemata haridusajalukku. Nüüd on kooliaasta läbi ja hinge saavad tõmmata nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad. Olnut lihtsalt niisama unustada aga ei tasu – ka hariduses kehtib põhimõte: head kriisi ei saa lasta raisku minna. “Distantsõpe näitas meile, kuidas edasi liikuda,” leiab Tartu Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm
Kristi Mumm on seda meelt, et kui elu muutub, tuleb muutustega kaasas käia ja sellest parim välja pigistada. Nii toimitigi sel kevadel, kui koroonaviiruse tõkestamiseks tuli panna koolimajad kinni ja jätkata õpilaste harimist interneti vahendusel. „Pärast esimest ehmatust said õpetajatest üleöö digitiigrid, pedagoogide e-pädevused tõusid hüppeliselt,“ toob õppejuht välja distantsõppe ühe kasuliku külje.
Digilahendused aitaksid täita puuduvaid õpetajakohti
Eks nõrgad kohad kerkisid samuti esile. Nii võis meediast lugeda lapsevanemate kurtmisi, et ei leidnud paljudest netikeskkondadest õppematerjale üles ja õpetajad kippusid lastele liiga palju kodutöid kuhjama. Forseliuse koolil õnnestus osa kitsaskohti ennetada. „Me lõime ühtse süsteemi Tera keskkonda, tegime sinna kaustad, kuhu nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad ligi pääsesid. Kogutud tagasisidest saime aru, et see süsteem kõigile sobib. Õpetajad nägid tervikut, kui suur on ühes või teises aines parajasti koormus ja said koduseid ülesandeid selle järgi planeerida,“ tutvustab Mumm oma kooli digiteekonda.
Lapsed on erinevad ja sisuliselt esimest korda olid nad kõik olukorras, kus tuli oma õppimist väga palju ise planeerida. „Me andsime õpilastele kodutööde osas võimaluse aega valida. Kui lapsele sobib paremini nii, et ühel päeval teeb ta ära eesti keele ja teisel matemaatika kodutöö, siis olgu nii. Peaasi, et kõik saab tehtud,“ rääkis Mumm, kelle sõnul kasutas seda võimalust siiski vähe õpilasi, rohkem taheti kinni pidada tunniplaanipõhisest õppest.
Kevadine kogemus näitas, et digiõpe pakub palju võimalusi. „Kui kuskil koolis on puudu füüsikaõpetaja, saab teda veebi vahendusel teise kooli omaga jagada,“ toob Kristi Mumm näite. “Digilahenduste valgus võiks meelitada hariduspõllule selliseid inimesi, kes võib-olla ei sooviks olla täiskohaga õpetajad, aga saaksid osalise koormusega veebi vahendusel tunde anda. Ja kui põnevat metoodikat ja õpetamisvorme sel kevadel interneti vahendusel sündis! Neid kogemusi ja teadmisi ei tohiks unustada.”
Aeg uuendusteks
Kristi Mumm on vabariigi presidendi noore haridustegelase preemia laureaat. Tema eestvedamisel hakkas Forseliuse kool liikuma ahhaaliku koolimudeli poole, kus teadus ja praktiline pool käivad käsikäes ning tegeletakse lõimingusüsteemi arendamise ja algklassides üldõpetuse juurutamisega.Väga oluline on ka õpitu seos igapäevaeluga.
Vahetult enne koroonakriisi algust oli Forseliuse kool taas uuenduste lainel ja distantsõppe periood näitas kujukalt, et muutuste osas ollakse õigel teel. „Lugesin hiljuti Elva abivallavanema, haridusinnovatsiooni magistrandi Marika Saare arvamusartiklit (Õhtuleht, 24.05.2020). Ta kirjutas, et koolinädal võiks olla neli päeva koolimajas ja üks päev distantsõppena. Oleme seda koolijuhtidega arutanud. Gümnaasiumis oleks e-õppe päev kindlasti mõttekoht. See õpetaks ja oma õppimist paremini planeerima,“ usub haridusuuendaja Kristi Mumm.
Just õppimise oskuse on Forseliuse koolipere viimasel ajal luubi alla võtnud. “Me liigume selles suunas, et õppimine muutuks aina tähenduslikumaks, plaanime õpetajaid selles muutuses järjepidevalt toetada, sest iga muutus võtab aega. Just see muutus ka mõtlemises, kuidas õppeprotsessi üles ehitada,” räägib õppejuht. „Meie õppisime omal ajal teistmoodi, oli rohkem tuupimist, keegi ei rääkinud, kuidas on mõistlik õppida. Oleme aga jõudnud elukestva õppe juurde, inimesel peab säilima oskus ja suutlikkus kogu aeg juurde õppida ja seepärast on äärmiselt oluline ennastjuhtiva õppija arendamine.”
Forseliuse koolipere töötas juba enne eriolukorda välja materjalid, kuidas õpilaste enesejuhtimist kujundada. „Tahtsime neid kohe katsetama hakata, aga siis tuli peale distantsõpe. See kinnitas ainult meie veendumust – ka õppimist tuleb õpetada. Minu jaoks polegi distantsõpe niivõrd digiteema kui see, kuidas toimub õppimine ja kuidas on efektiivne õppida. Uue õppeasta saabudes saavadki õpetajad enda loodud materjale kasutama hakata, sest prioriteet on toetada õpilaste enesejuhtimisoskuste arengut,” kinnitab Mumm.
Õhin ja energiavoog tekivad klassiruumis
Üks mis kindel, hoolimata e-õppe võimalustest ei raatsi kokkusaamisest ühises klassiruumis loobuda õpetajad ega ka õpilased. “On veel palju lapsi, kes ei suuda ainult omaette õppida. Ja tegu pole sugugi ainult õpiraskustega lastega, osa õpilasi vajavad rohkem kontakti, vajavad seltskonda – see motiveerib neid,” kinnitab Kristi Mumm. Vahetu kontakt on tema sõnul oluline: “Just põhikoolis on õpilase ja õpetaja suhe ja kontakt määrava tähtsusega. Mulle meenub tagasiside ühelt õpilaselt ühe meie kooli õpetaja tunni kohta, kus ta ütles, et mulle see aine üldse ei meeldi, aga õpetaja teeb selle nii meeldivaks ja ma lähen sinna hea meelega. Vaat see võlu on koolis õppimisel, see kontakt ja see sünergia, mis õpilase ja õpetaja vahel tekib. Seetõttu ma näen, et me ei saa asendada ja taandada kõike e-õppele.”
Samas näitas eriolukorraaegne distantsõpe tema kinnitusel ka selliseid õpilasi, kellele kodus iseõppimine väga sobis. “Maailm muutub, õpetamine peab muutuma. Selliseks et meie õpilased saaksid õppida ja areneda eesmärgistatult, ise vastutust võttes ja õnnelikena. Me peame õpilastele andma oskuse ja tahte õppida ka pärast seda, kui kohustuslik koolitee lõpeb,” ütleb Forseliuse Kooli õppejuht Kristi Mumm.
Õpetajaametit tutvustav sihtasutus Innove on Eesti hariduse kompetentsikeskus. Koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga on sihtasutuse eesmärk edendada ühiskonnas õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu. Õpetajaameti väärtustamise ja atraktiivsuse kasvu toetab Euroopa Sotsiaalfond.
