EESISTUMINE I Kaljulaid ÜRO peasekretärile: Eesti hoiab koroonakriisi julgeolekunõukogu laual ka oma eesistumise ajal
„Eesti hoiab koroonakriisi julgeolekunõukogu laual ka oma eesistumise ajal, sest see ohustab maailma julgeolekukeskkonda,“ ütles president Kaljulaid telefonivestluses ÜRO peasekretäri Antonio Guterresega.
Pandeemia on jätnud kriisikolletes olevad inimesed eriti haavatavasse olukorda ja seetõttu on ÜRO peasekretär teinud üleskutse kogu maailmas relvarahu kehtestamiseks. Vestluses Guterresega kinnitas president Kaljulaid, et Eesti toetab seda üleskutset.
Et Eesti on terve maikuu ÜRO julgeolekunõukogu eesistujariik, andis riigipea ülevaate ka Eesti eesmärkidest. „Pandeemia on näidanud, kui oluline on tehnoloogia ja millised on kriisiolukorras digimaailma võimalused. ÜRO julgeolekunõukogu kasutab ajaloos esimest korda video teel kogunemist ja see on Eesti võimalus näidata, kuidas riike kaasata ja tagada nõukogu sisuline töö ning läbipaistvus ka sellisel erakordsel ajal,“ selgitas president Kaljulaid.
ÜRO peasekretär Guterres tunnustas ka Eesti presidenti tema aktiivse rolli eest naiste ja laste tervise eest seisva liikumise Every Woman Every Child kaasjuhina, mis annab sellele globaalsemat kaalu. President Kaljulaid ametiaja üks eesmärkidest on olnud suurendada teadlikkust just nende inimeste kangelastegudest, kes muudavad naiste ning laste olukorda paremaks paljuski omal initsiatiivil tegutsedes.
ÜRO julgeolekunõukogu ülesanne on seista maailmas rahu ja julgeoleku eest. Eesti kuulub selle liikmete hulka järgmised kaks aastat ja täidab alates 1. maist kuu aega nõukogu eesistuja rolli.
Kriis on andnud paljudele riikidele tõuke oma tehnoloogilise võimekuse tõstmiseks ja erinevate e-teenuste arendamiseks, ent digilõhe vältimiseks on äärmiselt oluline aidata neid, kellel sellise hüppe tegemiseks võimalused puuduvad, rõhutas riigipea telefonikõne järel ja avaldas lootust, et Eesti saab oma eesistumise ajal kogemustega abiks olla. Loomulikult plaanib Eesti tõstatada ka meie jaoks olulised teemad nagu küber- ja Euroopa julgeolek, samuti arutatakse rahvusvahelise õiguse ja tsiviilisikute kaitsega seotut.
Julgeolekunõukokku kuulub 15 riiki, kellest Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ning Hiina on alalised liikmed. Koos Eestiga alustavad neli uut valitud liiget Niger, Tuneesia, Vietnam ning Saint Vincent ja Grenadiinid, oma liikmelisust jätkavad Belgia, Saksamaa, Dominikaani Vabariik, Indoneesia ja Lõuna-Aafrika Vabariik.
