RAPORT I Eesti andmeühiskonna arengut veab avalik sektor
Eesti on avalike teenuste digitaliseerituse poolest Euroopa Liidu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) järgi esimesel, aga ettevõtted digitaliseerituselt 15. kohal, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Avalik sektor Eesti andmeühiskonna eestvedajana.“ Samas on ka avalikul sektoril tekkimas mitmed kriitilised nõrkused.
„Eesti tugevuseks on kindlasti avalikkuse usaldus e-riigi vastu ja positiivsed hoiakud digitehnoloogiate suhtes, samuti toimivad e-riigi lahendused ja võrreldes teiste riikidega hea infrastruktuur,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Johanna Vallistu. „Kuigi oleme Euroopa Liidu üks edukaimaid digitaalseid ühiskondi, siis arengutempo on hakanud aeglustuma ja oleme langenud Euroopa Liidu digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksis nelja aastaga neli kohta – viiendalt üheksandale.“
Vallistu toob Eesti nõrkustena välja avaliku sektori andmete ja andmekogude ebaühtlast kättesaadavust ja kvaliteeti. „Samuti on lubamatult vähe andmete jagamist erasektoris ning erasektori ja riigi vahel,“ märkis ta. „Kuigi Eesti on avaandmete jagamisel teinud arenguhüppe, siis on nende kvaliteet ja hulk asutuseti väga ebaühtlane.“
Eduka andmeühiskonna loomiseks peaks Vallistu hinnangul hakkama õigusruum senisest enam seda toetama. „Lahendamist vajavad nii õiguslikud takistused andmete ristkasutamisel kui ka parem ligipääs avalikule teabele,“ ütles ta.
Samuti vajab Vallistu sõnul edasiarendust keskne andmetaristu X-tee, mida lisaks riigiasutustele kasutab järjest enam ettevõtteid. „Tuleviku andmemajanduses on andmevahetajateks ka kodanikud, andmeühistud ja teised uued andmeturu osapooled, arvestada tuleb ka piiriülese andmevahetusega. See seab uusi nõudmisi andmeteenuste disainile ning õiguste ja nõusolekute haldusele,“ ütles ta.
