Politsei- ja Piirivalveamet tegi nädala alguses otsuse väljastada Eesti e-residendi isikutunnistus juba 100 000. inimesele alates programmi loomisest aastal 2014. Kokku on Eestil e-residente 176 riigist üle maailma.
E-residentsuse programmi juhi Lauri Haava sõnul on vahva kokkusattumus, et märgilist kuuekohalist järjekorranumbrit kandev e-resident just Vabariigi aastapäeva paiku kogukonnaga liitub. “Piltlikult öeldes on 100 000 inimest üks korralik laulupidu. Eesti sünnipäeva eel saame väikerahvana rõõmustada, et lisaks väliseestlastele on üle maailma on laiali pillutatud lauluväljakutäis e-residente. Isegi need, kes tänasel päeval ehk oma Eesti digi-ID kaarti enam ei kasuta, on ühel ajahetkel tundnud seost Eestiga – on südantsoojendav teada, et meie riigil on olemas selline omapärane digientusiastidest koosnev diasporaa e-liitlasi,” sõnas Haav.
E-residentsus on Eestile läbi aegade toonud maksude ja riigilõivudena sisse enam kui 150 miljonit eurot ning tulu kasvab iga aastaga üha kiiremini – programmi juht aga toonitab, et saadav kasu pole riigi jaoks siiski ainuüksi rahaline. “Kõik need inimesed üle maailma on meie saadikud, jagades teadmisi Eesti kohta oma võrgustikes ning jagavad meilt saadud digiteadmisi ka mujal maailmas, mis suurendab omakorda Eesti tuntust ja mõju innovatiivse digiriigina,” lisas Haav.
Tegevjuht märkis, et kuigi just kliendikogemuse parandamisel tuleb veel vaeva näha, siis e-residentsuse rahvusvaheliselt tuntud soovitusindeks (Net Promoter Score) oli 2022. aastal 64 ehk maailma tipptaseme lähedal ning ühtlasi programmi ajaloo kõrgeimal tasemel, tõestades programmi väga head mainet e-residentide üha kasvavas kogukonnas.
Eesti päris esimeseks e-residendiks sai 1. detsembril 2014 estofiilist britt Edward Lucas, kes töötas toona globaalse poliitika- ja majandusajakirja The Economist vanemtoimetajana. Äsja Eestit väisanud Lucas on tuntud julgeolekueksperdina, kes kirjutab mitmete tuntud rahvusvaheliste väljaannete veergudel, osaleb vanemteadurina Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) töös ning kandideerib liberaaldemokraatide nimekirjas Suurbritannia parlamenti.
“Tunnen suurt rõõmu, et peale minu saab Eesti e-residentsusest tänaseks osa nii palju inimesi. Eesti on endiselt teistest riikidest turvalise digiriigina mitu sammu ees ja e-residentsus on andnud tohutu panuse Eesti rahvusvahelisse tuntusse, mis omakorda suurendab riigi julgeolekut. Eriti tänases olukorras. Pange aga edasi!” edastas Lucas 100 000-liikmelise kogukonna täitumise puhul tervituse eestlastele ja e-residentidele.
E-residentsuse tellitud värske Norstati uuringu kohaselt tunneb ka kolmveerand eestimaalastest uhkust, et elavad riigis, mida peetakse maailmas üheks arenenumaks digitaalseks ühiskonnaks, ja näevad selles olulist rolli e-residentsusel. 74% Eesti elanikest leiab, et e-residentsuse programm aitab tutvustada Eestit maailmas digitaalse ühiskonnana ning 73% usub, et tekitatud tuntuse ja maine kasvu toel suurenevad ka välisinvesteeringud Eestisse. 83% vastanutest oluliseks, et Eesti oleks ka 30 aasta pärast maailmas tuntud innovaatilise digiriigina.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele, edendada välisettevõtlust Eestis ning kasvatada riigi tulubaasi. Tänaseks on Eesti e-residendiks saanud enam kui 100 000 inimest 176 riigist (maha on juba arvatud korduvtaotlused ja kehtetuks tunnistatud isikutunnistused). Kehtivaid 5-aastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on hetkel käibel üle 63 000.
