Eesti juhib ÜRO veekonventsiooni tööd
Järgmisel kolmel aastal on Eesti ÜRO veekonventsiooni eesistuja. Konventsiooni tööd ja bürood juhib Keskkonnaministeeriumi piirivete erisaadik Harry Liiv.
Harry Liiv selgitas, et ÜRO veekonventsioon ehk pikema nimega piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon on loodud, edendamaks koostööd riikide vahel, kes jagavad ühiseid veekogusid, jõgesid ja järvi.
153 maailma riigist, kes piiriveekogusid jagavad, on konventsiooniga liitunud 46 riiki, kuid vete majandamisel teevad operatiivset piiriülest koostööd vaid 24 riiki. „Suur väljakutse on saada üha rohkem riike koostööd tegema ja konventsiooniga liituma,“ tõdes Liiv. „Siin on Eestil hea võimalus innustada neid oma eeskuju ja kogemusega, sest meil on piirivete koha pealt ette näidata veerand sajandi pikkune koostöö naabritega.“
„Vete majandamisel on mõistlik teha vesikonnapõhist koostööd, sõltumata sellest, kas see vesikond on ühes riigis või jagatud mitme riigi vahel,“ selgitas Liiv. „Probleeme on ikka olnud rohkem siis, kui vesikond on jagatud mitme riigi vahel. Ehk teisiti öeldes ühelt poolt välispoliitiline, teiselt poolt aga veemajanduslik.“
Viimasel kolmel aastal on konventsiooni kasulikkust tutvustatud näiteks Angolas, Botswanas ja Namiibias ning Alžeerias, Liibüas ja Tuneesias. Nüüd jätkub töö uutes piirkondades ja riikides – Gambias, Senegalis, Ugandas, Ghanas jm. Konventsiooniga on liitumas mitmed uued riigid Aafrikas ja Aasiast.
Konventsiooni raames tehakse piirivete seiret ja andmete vahetust. Konventsioon pakub riikidele võimalust heade praktikate ja kogemuste vahetamiseks nendes küsimustes. Ka kliimamuutustega kohanemise teemad on konventsiooni päevakorras.
Veekonventsiooni selle aasta üks tippsündmus on selle 30. aastapäeva tähistamine, mis toimub Tallinnas 30. juunil.
Põhimõtteline otsus, et Eesti hakkab konventsiooni juhtima, tehti juba 2018. aastal.
