Valitsus kiitis täna, 8. oktoobril heaks Eesti ühinemise UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, mis annab muuhulgas õigusliku raamistiku aardeküttide tegevuse kontrollimiseks rahvusvahelistes vetes.
„Eesti on mereriik ja nii meie vetes kui ka rahvusvahelistes vetes me lähedal leidub hulgaliselt veealust pärandit, mis vajab kaitset. Hukkunud laevade vrakkidele ja veealustele ehitistele sukeldumine on järjest populaarsem, kahjuks levib ka kultuuriväärtuslike vrakkide rikkumine või sealt asjade ülestoomine nende müümise eesmärgil. Konventsiooniga ühinemine annab veealuse kultuuripärandi kaitsele kindlama aluse, parandab rahvusvahelist koostööd ja kasvatab Eesti kui mereriigi mainet,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas.
Veealune kultuuripärand on kõik inimese olemasolu jäljed, millel on kultuuriline, ajalooline või arheoloogiline iseloom ja mis on vähemalt 100 aastat olnud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all.
Läänemeri on veealuse kultuuripärandi poolest väga rikkalik ning selles leidub väidetavalt kuni 20 000 laevavrakki. Läänemeri pakub veealusele kultuuripärandile väga häid säilimistingimusi ja seal leidub sadu aastaid vanu purjekate vrakke, millel on isegi mastid veel püsti. Sellise säilivusastmega puidust vrakid on unikaalsed kogu maailmas. Samas on need olulised Läänemere-äärsete riikide ajaloo mõistmisel ja võimaldavad uurida siinset rikkalikku meresõidu ajalugu, samuti kaubandust, tehnika arengut ja eluolu.
UNESCO veealuse kultuuripärandi kaitse konventsioon võeti vastu 2. novembril 2001 Pariisis. 5. oktoobri 2020 seisuga on konventsiooni ratifitseerinud või heaks kiitnud 65 riiki. Konventsiooni hakkab rakendama Muinsuskaitseamet.
