Home Eesti elu Eesti lipu häll Otepää tähistab lipu aastapäeva
Eesti lipu häll Otepää tähistab lipu aastapäeva

Eesti lipu häll Otepää tähistab lipu aastapäeva

4. juuni on Eesti lipu päev. Esimese sinimustvalge trikoloori õnnistamisest Otepää kiriklas möödub tänavu 139. aastat.

Traditsiooni kohaselt toimub Otepääl pidulik rongkäik, jumalateenistus ja kontserdid. Külalisena tuleb Otepääle esinema Kaneland High School Chamber Choir USA-st. Õhtusel kontserdil esineb lisaks koorile USA-st veel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli naiskoor ja Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline naiskoor.

„Eesti lipu hällina on Otepää seisnud alati selle eest, et sinimustvalge lugu meie vallas eriliselt kõlaks. “Kutsun kõiki üles 4. juunil, Eesti lipu päeval, heiskama sinimustvalget lippu ja asetama seda oma kodus või töökohal aukohale,“” ütles Otepää vallavanem Jaanus Barkala. „”Vaatame seda lippu, oleme uhked ning mõtleme oma kangelastele, kes selle lipu all on võidelnud kätte meile vabaduse.“”

Eesti lipu õnnistamise 139. aastapäeva tähistamine Otepääl:

  • Kell 9.45 kogunemine Otepää Lipuväljakule, vallavalitsuse hoone ette
  • Kell 10.00 pidulik rongkäik Lipuväljakult kirikumõisa
  • Kell 10.15 Otepää kirikumõisas Eesti lipu heiskamine, kõned ja tervitused
  • Kell 11.00 Otepää Maarja kirikus pidulik jumalateenistus. Teenivad EELK piiskop Joel Luhamets ja Valga praostkonna praost Mart Jaanson. Esinevad EELK Otepää koguduse ansambel, Otepää Gümnaasiumi lastekoor ja segakoor Eveko, Kaneland High School Chamber Choir USA-st ja Tartu koolide õpilased.
  • Kell 16.00 Otepää Kultuurimajas Eesti lipu päevale pühendatud kontsert

Esinevad Kaneland High School Chamber Choir (USA), Tartu Tervishoiu Kõrgkooli Naiskoor Emajõe Laulikud (dirigent Vilve Maide), Tallinna Tehnikaülikooli Akadeemiline Naiskoor (dirigendid Edmar Tuul ja Karin Tuul). Pilet 5. eurot

Eesti lipu ajaloost

Sinimustvalge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Mälestuste kohaselt osteti lipuriie Põltsamaalt ning Paula Hermann, Emilie Beermann ja Miina Härma õmblesid selle Põltsamaal valmis. Emilie vend Christoph Beermann tegi lipule varre ja viis lipu siis Tartusse.

Sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: “Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!” Peale pühitsemist peideti lipp aga ära oma aega ootama.

Pärast pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.

Heitlikel okupatsiooni-aastatel õnnestus esimene riigilipp ära peita. Esimese sinimustvalge rahvuslipu asukohta teadsid vähesed. Lõpuks jõudis lipp Eesti Rahva Muuseumisse, kus see asub ERMi lipusaalis ja on kõigile nähtav. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning Seltsile väga olulistel tähtpäevadel.

  • 4. juuni on lipupäev. Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.