Eesti Maaülikooli aastapäevaaktusel selgusid aasta tegu ja aasta vilistlane
Eesti Maaülikooli aastapäeva auks korraldatud akadeemilisel aktusel austati audoktorit, diplomi said kätte vastsed doktorid ja üle anti ka teised olulised autasud. Maaülikooli aasta teoks sai maaülikooli panus 69. kündmise maailmameistrivõistluste toimumisse. Aasta vilistlaseks valiti Taavi Võsa, kes Maaelu Teadmuskeskuse teadurina andis samuti olulise panuse kündmise maailmameistrivõistluste toimumisse.
Rektor Ülle Jaakma tõdes, et möödunud aastaring oli ülikoolile mitmekesine, sündmuste- ja saavutusterohke. „Suur au on tunnustada aasta jooksul silma paistnud ülikoolipere liikmeid ja partnereid. Ülikool peab jätkuvalt seisma ka ühiskonnale oluliste lahenduste eest ja üheskoos me seda suudame,“ sõnas rektor Jaakma.
Tänavuseks audoktoriks promoveeris maaülikool Ulmi Ülikooli professori Marian Kazda, kes on rahvusvaheliselt silmapaistev taimeökoloogia teadlane. Professor Kazda pidas külalistele akadeemilise loengu keskkonnast ja ühiskonnast.
Doktoridiplomi said kätte 23 noorteadlast, kes kaitsesid oma doktoritöö eelmisest akadeemilisest aktusest möödunud aastaringi jooksul.
Akadeemilisel aktusel jagatakse ka tunnustusi. Teistkordselt andis Eesti Maaülikool välja Rohesammu auhinna, et märgata ja tunnustada neid, kelle tegevus toetab rohearengut. Rohesammu auhinna pälvis Eesti Maaülikooli õppejõud Andres Rõigas rahvusvahelise hariduse säästliku arengu koostööprojekti eest. Andres on vedanud Eesti Maaülikooli rahvusvahelist koostööprojekti Viljandi Gümnaasiumis koostöös Leuphana Ülikooliga Lüneburgist. Selle tulemusel töötati välja põhimõtted, kuidas kasutada linnaruumi kestlikult festivalide korraldamisel, arvestades säästva arengu eesmärke. Projekti peamine sihtrühm on noored ja selle tulemusel on 600 noort saanud uusi teadmisi keskkonnateadlikkust üritusekorraldusest ning loodetavasti laiendanud läbi mitmekesiste projektitegevuste oma maailmapilti.
Projekti peamine sihtrühm on noored ja selle tulemusel on 600 noort saanud uusi teadmisi keskkonnateadlikkust üritusekorraldusest ning loodetavasti laiendanud läbi mitmekesiste projektitegevuste oma maailmapilti.
Senati heakskiidul tunnistati ülikooli teenetemedali laureaadiks loodusteaduste kooli juht Juhani Püttsepp. Juhani on loodusteaduste kooli eestvedaja olnud juba aastast 2008. Loodusteaduste kooli kaudu õpetab ta gümnaasiumist ja põhikooli lõpuklassidest tulnud huvilisi loodust märkama, vaatama ja märgatut salvestama, suunab neid vaatlustele ja iseseisvale uurimistööle. Oma laiapõhjaliste teadmiste ja oskusega seda jagada, on Juhani suutnud kasvatada huvi Maaülikooli loodusteaduste kooli vastu suureks.
Teine ülikooli teenetemedali laureaat on Eesti parim rohunepi ja luikede ekspert Leho Luigujõe. Suure osa Leho tööst moodustab arktiliste veelindude rände uurimine ja nende kohta käiva andmestiku koondamine. Ta teinud nende liikide/rühmade uurimisel ulatuslikku rahvusvahelist koostööd ja avaldanud teadusartikleid, koostanud neile rahvuslikud tegevuskavad.
Suure osa Leho tööst moodustab arktiliste veelindude rände uurimine ja nende kohta käiva andmestiku koondamine.
Aasta õppejõuks valisid üliõpilased tänavu maamajanduse ökonoomika õpetaja Merike Intsi. Ülikoolilt ühiskonnale suunatud aasta täienduskoolitaja auhind anti üle kaasprofessor Terje Eliasele.
Aasta teo auhind läks kõikidele maaülikooli töötajatele, üliõpilastele ja vabatahtlikele, kes olid abiks suurürituse „69. kündmise maailmameistrivõistlused“ korraldamisel. Eriline tänu kuulub maaülikoolipoolsetele peakorraldajatele Toomas Tõrrale, Laura Kriisale ja Aret Vooremäele.
Maaülikooli vilistlaskogu juhatuse ettepanekul on tänavuse aasta vilistlane Taavi Võsa, kes Maaelu Teadmuskeskuse teadurina aitas samuti kaasa kündmise maailmameistrivõistluste toimumisele.
Teaduse populariseerimise auhinna konkursil sai esimese preemia kaasprofessor Jürgen Aosaar tegevuste sarja „Metsanduslikud populaarteaduslikud artiklid“ eest. Populaarteaduslikud artiklid meedias aitavad metsanduse valdkonnas tehtud teadustööd laiemale avalikkusele arusaadavaks muuta ja tasakaalustavad ühiskondlikku metsadebatti. Teise preemia sai taimetervise õppetooli kollektiiv teadustöö tulemuste tutvustamise ja kõrgkooliõpik “Põllumajanduslik entomoloogia” eest. Taimetervisega seotud teadust populariseerivad tegevused on olnud suunatud erinevatele sihtrühmadele, et tuua teadust ja teadmisi lähemale nii õpilastele, õpetajatele kui ka ettevõtjatele, Tartu linnarahvale ja laiemale üldsusele.
Taimetervisega seotud teadust populariseerivad tegevused on olnud suunatud erinevatele sihtrühmadele, et tuua teadust ja teadmisi lähemale nii õpilastele, õpetajatele kui ka ettevõtjatele, Tartu linnarahvale ja laiemale üldsusele.
Rakendusteaduse auhind läks projekti „Seakasvatuse efektiivsuse suurendamine“ eest kaasprofessor Ragnar Lemingule. Projekti peamisi eesmärke oli keskenduda oma söötmiskatsete ja analüüsiga tootmise tasandile, et projekti töö tulemusi oleks seakasvatajatel võimalik reaalselt praktikas rakendada. Soja asendamine Eestis toodetud rapsikoogiga on väga hea rakendusmeede, millega saab vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid.
Ülikoolisisese koostööprojekti auhind anti valdkondadeülese ringbiomajanduse bakalaureuseõppekava loomise koostööprojekti intsiatiivgrupile, kuhu kuuluvad õppeosakonna juhataja Ina Järve, biomajanduse arenduskeskuse juhataja Katrin Kepp, õppekava juht Katrin Kaldre, Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhataja Ants-Hannes Viira.
Välja anti Joosep Tootsi Fondi ja Artur Nilsoni Fondi stipendiume tublimatele üliõpilastele. Kõikide stipendiaatide nimed leiab ülikooli kodulehelt.
