Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni tegevjuhi Annika Rannamets: sotsiaaltöötajaks saamine eeldab inimeselt suuremat õiglustunnet
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (ESTA) peab väga taunitavateks täna EPL-s kirjeldatud juhtumeid, kui sotsiaaltööga tegelevad ametnikud on omastanud abivajajatele ettenähtud raha. Sellisel kuritegevusel ja ametieetika rikkumisel ei ole õigustust.
Kahjuks võib artiklist jääda aga mulje, nagu oleks tegemist väga levinud probleemiga. See õnneks ei ole nõnda. Eestis töötab umbes 2500 sotsiaaltöötajat, kellest enamik teeb oma tööd eetiliselt ja professionaalselt. Kahe juhtumi alusel kahe aasta jooksul sellise töötajate hulga puhul ei saa teha järeldust, nagu oleks Eesti sotsiaaltöötajate hulgas palju vargaid.
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni tegevjuhi Annika Rannametsa sõnul on enamik sotsiaaltööga tegelevaid inimesi heasüdamlikud, ausad ning suure empaatiavõimega. “Juba sotsiaaltöötajaks saamine eeldab inimeselt suuremat õiglustunnet, kui see ühiskonnas ehk tavaline on ja sellised inimesed teevad oma tööd südamega. Seda enam teeb neile haiget, kui ilmneb, et mõni kolleegidest on käitunud ebaeetiliselt või isegi kuritegelikult ning seeläbi kahjustanud kõikide sotsiaaltöötajate mainet ja väärikust,” selgitas Rannamets.
Ebaausate inimeste tabamiseks ja rikkumiste ärahoidmiseks on võetud kasutusele mitmeid meetmeid. Sularahas toetuste maksmine ja muu asjaajamine on viidud juba miinimumini. Olemas on kohalikele omavalitsustele kohustuslik sisekontroll, maavalitsuste ja vajadusel ka Riigikontrolli järelevalvesüsteem.
ESTA on korduvalt juhtinud nii Sotsiaalministeeriumi kui Õiguskantsleri tähelepanu sellele, et täiustamist vajaks mehhanism, kuidas inimesi sotsiaaltööle palgatakse. Juba seaduse tasemel võiks olla piirangud, mis välistaksid, et sotsiaaltöötajaks saaks juhuslik inimene. Käesoleva aasta algusest on uues lastekaitseseadus sätestanud taolised nõuded lastekaitsetöötajale.
Erialase hariduse omandamisel on sotsiaaltöö eetika väga olulisel kohal. Lisaks tuleks läbida piisavalt tööpraktikat, mille käigus selgub üsna hästi inimese sobivus sotsiaaltööks. Samuti peab olema võimalik ja lausa kohustuslik kontrollida sotsiaaltöötajaks kandideerija tausta karistusregistrist.
