Eestlased võivad küsida, et kui tavaliselt minnakse siit Soome tööle, siis kuidas ja miks otsustas tunnustatud Soome teadlane, professor Ulla Pirita Tapaninen valida oma töökohaks Eesti? Ja kas tema teisel eesnimel „Pirita“ on samuti Eestiga seos?
Kui laevanduses midagi suurt toimub, nagu Vene varilaevastiku hiljutised veealused sabotaažid Läänemerel, on üsna tõenäoline, et Soome uudistes võtab sõna Tapaninen, kes töötab Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia (EMERA) professorina. Ta on oma ala tippekspert: kaks aastat tagasi nimetati ta Soome aasta logistikaeksperdiks ning neli aastat tagasi pälvis president Sauli Niinistölt riikliku ordeni.
TalTechis on soomlanna töötanud 2021. aastast – ning on otsusega Eestisse tööle tulla rahul ka neli aastat hiljem. „Õpin Eestis rohkem, kui oleksin Soome jäädes õppinud,” nendib Tapaninen, kes on TalTechi ajakirja Mente et Manu märtsikuu kaanepersoon.
Õpin Eestis rohkem, kui oleksin Soome jäädes õppinud.
Eesti on hinnas: ühele professori kohale kandideeris 50 inimest!
Küsimusele, kuidas ja millal sündis otsus tulla Eestisse tööle, tunnistab soomlannast professor ajakirjale antud intervjuus, et sattus Eesti Mereakadeemiaga koostööd tegema juba 2007. aastal ühisprojekti ajal, ehkki siis ei olnud mereakadeemia veel TalTechi osa. „Kui mulle tehti 2021. aasta algul ettepanek kandideerida Eestisse professoriks, meeldis teadmine, et see on ainus merendustehnoloogia kõrgkool Eestis ja avaneb võimalus saada ekspertteadmisi välisriigist. Ühtlasi sain aru, et TalTech vajab mind rohkem kui Helsingi. Konkurss EMERA-sse oli aga suur – kandidaate oli 50!“
Eestis tunneb ta end väga teretulnuna ning hindab väga kõrgelt EMERA inimesi, eriti direktor Roomet Leigerit, et kuidas on suudetud kõiki neid suuri muutusi läbi teha,. „See on tohutu kultuuriline muutus, kui vanast pika traditsiooniga merekoolist saab ülikooli osa.“
Eestis on mõnigi asi teisiti
Tapaninen märgib, et kui COVID-i ajal oli sarnaselt Soomega Eestis liikvel see nali, et enne olime üksteisest 10 meetri, aga nüüd reeglite järgi vaid 2 meetri kaugusel, siis see oli miski, mis oli talle kui soomlasele väga tuttav.
Nii Eestis kui ka Soomes kiputakse asju üksi tegema, seepärast keskendub Tapaninen oma uurimisrühma koostöö tugevdamisele. „Suurim erinevus Eesti ja Soome puhul on töö kiirus. Eestis meeldib mulle see, et asjad käivad kiiresti, et inimesed mõtlevad läbi, mida nad teevad. Ma hindan ja imetlen, mis Eestis on aastatega ära tehtud, ka Tallinna Tehnikaülikoolis, sest see ei ole olnud lihtne.
Kui ma ei tea, mida teha, siis keegi pakub alati abi. Inimesed on Eestis väga abivalmid!
Kuna paljud inimesed on Eestis soomlastest palju kiiremad, peab Tapaninen olema vahel väga ettevaatlik, et mitte mõelda kõva häälega. „Näiteks tuleb keegi keerulise küsimusega, et kas peaksime valima A või B, siis mina mõtlen, et võib-olla peaksime arvestama ka C-ga. Aga siis võib juhtuda, et inimene valibki kohe C, ehkki mina alles mõtlesin kõva häälega.“
Samuti mõistab ta eestlaste käitumist. „Mäletan meie esimest projekti Eestis 2008. aastal, kui tegime pikki päevi ja siis õhtul käisime restoranis. Eestlased läksid oma nurka ja soomlased oma nurka ning olid seal vaikselt. Teadsin, et see ei olnud ebaviisakus, vaid lihtsalt väsimus ja soov natuke aega üksinda olla.“
Nimi ongi Eestist pärit
Professori nime Ulla Pirita taga on oma lugu. Kui nime Ulla sai ta Helsingi samanimelisest linnaosast, kus nende pere 1970. aastate alguses elas, siis teine – Pirita – pärineb tõepoolest Tallinna Pirita nimest, kus tema vanemad olid käinud enne tema sündi. Ulla ise külastas Pirita randa aastaid hiljem teismelisena, kui Eesti alles unistas iseseisvumisest ja vabast merendusest. Sellest, et kord ta töötabki Tallinnas, jalutab Pirita rannas ning töötab merendusvaldkonnas, ei osanud ta sel ajal loomulikult mõelda.
