EKSKLUSIIV I Kirjanik Pamela Maran: minu vanaema ütles mulle: “Hoia õigest köiest!”
Küllap võib vanaemade ja vanaisade teemadel pidada vähemalt Eestis suurimaks asjatundjaks raamatute “Vanaemade salatarkused ja vanaisade salatarkused” autorit Pamela Maranit. Vanavanemate päevale pühendatud intervjuus Heade Uudiste portaalile märkis ta, et selline austusavalduspäev on äärmiselt oluline. Pamela kasutab vanaemade-vanaisade salatarkusi ka oma igapäevaelus. Eakamatele inimestele annab ta edasi ka oma joogaõpetaja tarkusi. Veel saame loost teada, mida Pamela Maranile õpetas tema vanaema ja missugune vanaema sooviks tänane noor daam ise olla.
Teie, kui mammutraamatute “Vanaemade salatarkused ja vanaisade salatarkused” autor teate vist vanavanematest kõike. Kuidas vanavanemate päeva tähtsuse lahti mõtestaksite?
See on minu jaoks sama tähendusega nagu sünnipäev, sõbrapäev või muu tähtpäev – et meil tuleks kas või kord aastas meelde avaldada sügavat austust kas iseendale või lähedastele. Hea, et meil on viimaste aastatega tulnud tähtpäevade nimistusse ka vanavanemate päev.
Raamatute kirjutamisest on juba aastaid möödas ja küllap praegu teoksil teised projektid. Millised salatarkused on teil aga endal kõige rohkem meelde jäänud?
Vanaisade raamatu viimaste lugude kirjutamisest on möödas ainult aastakene. Mäletan mõningaid asju veel eriliselt selgelt. Endiselt mäletan Ärna Meki soovitust teritada nuge teineteise vastu hõõrudes – toimib! Ning Tõnu Aru ja Henn Hundi filosoofiat elada hinnangutevabalt.
Kas kasutate mõnda vanavanemate salatarkust oma igapäevaelus?
Hinnangutevaba elu praktiseerin iga päev. Võtta elu vastu avatult, kontseptsioonideta, valmisolekuga muutma oma arvamust, kui avastan uusi nurki ja mitte jääda kinni oma maailmanägemusse. See on võimsamaid salatarkuseid üldse!
Ehk on vanaemad ja vanaisad tegelasteks veel mõnedes teie raamatutes. Milliste loominguliste projektidega praegu üldse tegelete?
Hetkel valmib minu kuues raamat, kus jagan isiklikke lugusid valudest, katsumustest, lüüasaamistest ja milliseid terasid ma avastasin kõige raskematest olukordadest. Mõned lood puudutavad ka vanavanemate raamatute telgitaguseid läbielamisi.
Olete ka joogatreener. Kas teie treeningutel on käinud ka vanaemasid ja vanaisasid. Kuidas nad toime tulevad?
Olen joogaõpetaja, mitte joogatreener. Treener paneb inimesi hüppama, kargama, higistama, mina õpetan. Joogatundides on käinud vanaemasid-vanaisasid ka. Kõik saavad alati hakkama, vastavalt oma vaimu ja keha piiridele. Iseasi, kas nad ise nende piiridega lepivad, kuid see on juba nende enesearmastuse teekonna küsimus.
Kuivõrd vajab meie ühiskond “vanaemasid õunapuu otsas”?
Meie ühiskond vajab vanaemasid õunapuu otsas, vanaisasid arvuti taga, memmesid tennisesaalis, taate traktori seljas. Meil on KÕIKI vaja.
Mida meenutaksite enda vanavanematest. Kuidas neid vanavanemate päeval meeles peate?
Minu mamma õpetas mulle lubadustest kinnipidamist ja Jumalat. Ta kippus alati ütlema: “Hoia õigest köiest!”. Aja jooksul sain aru, et see “õige köis” ei ole alati see, mida me oma nägemustes arvame olevat, vaid see tuleb mingist sügavamast arusaamisest. Sügavam arusaamine ongi kontakt Jumalaga. See, kes on Jumal, oli mu mamma arusaamise järgi üks, kuid mul midagi muud. Mamma armastas kõiki võrdselt ja see kasvatab ka minus leppimist, et me võime kõik näha maailma erinevalt, kuid olla sellegipoolest armastatud.
Kuna kõik mu vanavanemad on lahkunud, siis ilmselt viin tütre oma emale ehk tema vanaemale külla ja tähistame nii, olles südames nii minu kui ka ema vanavanematega.
Milliseid kingitusi üldse soovitaksite teha vanavanemate päeval?
Tähelepanu, aeg, avatus, armastus, meelespidamine, headus, soojus, lahkus. Me kõik vajame seda.
Milline vanaema soovite kunagi olla oma lapselastele?
Selline, nagu olen oma lapsele – lubades tal olla selline, nagu ta on, armastades teda nii, nagu ta on.
Autor: Jaan-Ivo Lukas
