Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas tänasel istungil Vabariigi Valitsuse kujundatud seisukohti Euroopa Komisjoni teatise „Euroopa roheline kokkulepe“ ja „Euroopa kliimaseadus“ kohta. Komisjon võttis Eesti seisukoha kujundamisel arvesse ka majanduskomisjoni arvamust ja keskkonnakomisjoni täiendavaid muudatusettepanekuid.
Komisjoni esimees Anneli Ott sõnas, et kliimaneutraalsus on oluline ja selle saavutamiseks ette võetavaid samme tuleb astuda nii kiiresti ja läbimõeldult kui võimalik. „Rohelise kokkuleppe elluviimisel ja aastaks 2050 kliimaneutraalse Euroopa Liiduni jõudmisel on oluline, et Euroopa Liidu ülese 2030 aasta kliimaeesmärgi suurendamisele eelneks põhjalik liikmesriikide ja sektorite analüüs. Tänasel istungil kinnitasime Eesti seisukoha, mida täiendasime soovitusega soosida kohalikku transporti. Lisaks ühtse Euroopa taeva kontseptsiooni kiirele rakendamisele tuleb Euroopa Liidus suurendada rahastust kohaliku rongi- ja trammiliikluse arendamiseks,“ rääkis ta.
Ott märkis, et ühe muudatusena lisati Eesti seisukohtadele ka soovitus suunata lisainvesteeringuid eramajade ja kortermajade energiasäästlikkuse tõstmisesse ning võimalustesse jälgida energiamärgise reaalset täitmist läbi nutikate lahenduste.
Ka komisjoni liige Mart Võrklaev rõhutas vajadust suurendada euroliidu rahastust kohaliku rongi- ja trammiliikluse arendamisele. „Transport põhjustab veerandi ELi kasvuhoonegaaside heitest ning 2050 aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks tuleb sealt pärinevat heidet vähendada 90 %,“ täpsustas ta.
Energiamärgise jälgimisel kasutatavate nutikate lahenduste kohta märkis Võrklaev, et Eesti võiks siin tänu oma tugevatele digikompetentsidele olla teenäitaja.“Praegu määratakse projekteerimisel hoonetele energiaklass, kuid reaalse energiakasutuse vastavust sellele hiljem ei kontrollita.“
Võrkalev avaldas kahetsust, et valitsus pole Eesti seisukohtades pidanud vajalikuks rõhutada Rail Balticu olulisust.
Euroopa roheline kokkulepe on katusstrateegia, mille eesmärk on saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa, kus aastaks 2050 on saavutatud kliimaneutraalsus.
Eesti toetab Euroopa Liidu ülese pikaajalise kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 seadmist õigusaktis. Samas peab riikidel säilima paindlikkus otsustada ise valdkondlike eesmärkide üle ning oma eesmärkide saavutamisel valida neile sobivaid viise. Euroopa Liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide suurendamise ettepanekule peab eelnema Euroopa Komisjoni tehtud liikmesriikide ja sektorite põhine põhjalik analüüs. Samuti peab Eesti oluliseks, et maksupoliitika toetab kliimaeesmärkide saavutamist.
