Elatise arvutamise süsteemi ootavad ees muudatused
Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile seaduseelnõu, millega muudetakse perekonnaseaduses alaealisele lapsele elatise määramise korda. Senine miinimumelatise summa, milleks on olnud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta), asendatakse õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega.
Justiitsminister Raivo Aegi sõnul ei täida kehtiv miinimumelatis praktikas alati oma eesmärki ja võlaringi sattunud vanemate lapsed ei saa kokkuvõttes midagi. „Miinimumpalga kiire tõusu tõttu on paljud elatist maksma kohustatud vanemad tahtmatult võlgnikustaatusesse sattunud, kuna praeguse miinimumelatise maksmine käib neile selgelt üle jõu. Paindlikum süsteem peaks viima õiglasema lahenduseni ja seega võiks ka seniste võlglaste lapsed päriselt hakata neile mõistetavat elatist saama,“ sõnas Aeg.
Värske eelnõu tugineb suuresti 2018. aastal koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsusele ja sel kevadel ministeeriumi tellimusel valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi viidud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu järeldustele, mille kohaselt võiks elatise suurust arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid.
Justiitsministeeriumi ettepanekul võiks kohtul elatise määramise aluseks olla baassumma, mida korrigeeritakse iga aasta vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele ning millele lisatakse 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Kui vanema tegelik sissetulek on keskmisest oluliselt suurem või väiksem, lisatakse 3% tegelikust sissetulekust.
Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu lõpparuandes pakutud keskmisest standardeelarvest lähtuvalt on selleks baassummaks koos tarbijahinnaindeksiga 2020. aastal 181 eurot, millele lisandub 2019. aasta keskmisest brutokuupalgast (1407 eurot) 3% ehk ümardatult 42 eurot. Saadud summat korrigeeritakse omakorda mastaabisäästu, poole peretoetuse ja lapsega koos veedetava aja võrra.
Seega ei saa enam rääkida ühest kindlast miinimumelatise summast, vaid igale lapsele väljamõistetav elatis sõltub eelnimetatud asjaoludest. Näiteks kui elatist makstakse ühele lapsele, kohustatud vanemal on Eesti keskmine sissetulek ja ta veedab lapsega vähem kui 7 päeva kuus ning teise vanema arvele laekub lapsetoetus, on elatise summa 181 (2020. baassuma) + 42 (3% 2019. keskmisest sissetulekust) – 30 (50% nõudja arvele laekuvast lapsetoetusest) = 193 eurot kuus.
Lõpliku elatise summa määravad:
– Kohustatud vanema sissetulek. Reeglina lisatakse baassummale 3% elatise tasumise kuule eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast. Lisatavat summat võib suurendada või vähendada vastavalt vanema tegelikule sissetulekule, kui see erineb oluliselt keskmisest.
– Elatist saavate laste arv samas peres. Mastaabisäästu arvestades on alates teisest lapsest elatise summa 30% väiksem kui esimese lapse elatise summa.
– Peretoetused. Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust ja lasterikka pere toetust. Kui neid toetusi saab elatise nõudja, arvestatakse pool toetusest iga lapse kohta elatise summast maha. Kui aga maksja, siis arvestatakse see summa elatisele juurde.
– Lapse jagatud elukoht. Kui laps elab elatist maksva vanema juures aasta lõikes keskmiselt vähemalt 7 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat iga lapsega koos veedetava ööpäeva kohta ühe protsendi võrra tarbijahinnaindeksiga korrigeeritud baassummast (2020. aastal 1,80 eurot päevas).
Erijuhtumite puhul, kui näiteks lapsel on erivajadused või vanema võimalused sissetulekut teenida olematud või väga piiratud, on kohtul siiski võimalus elatist välja mõista eeltoodud kriteeriumitega võrreldes suuremas või väiksemas summas. Sellise erandi tegemine on aga õigustatud vaid mõjuval põhjusel.
Automaatselt seni välja mõistetud summad ei muutu, kuid tuleb tähele panna, et enne 2021. aasta kevadet, mil seadusemuudatus on plaanitud jõustuma, ei tasu elatisvõlglastel seniste summade ümber vaatamiseks kohtusse pöörduda.
„Eelnõu kooskõlastusele saatmine on alles esimene samm arutelus, mis peaks tagama kokkuvõttes õiglasemad tingimused,“ toonitas Aeg.
