ELURIKKUS JA KLIIMA MUUTUVAS MAAILMAS I Maailma tippeksperdid arutlesid elurikkuse ja kliima üle muutuvas maailmas
Keskkonnaministeeriumi korraldatud rahvusvahelisel keskkonnakonverentsil osalenud nimekad asjatundjad tõdesid, et elurikkuse kaitsmise vajadus peab jõudma kõikide valdkondade otsustajateni, sest just elurikkuse säilimine määrab paljuski meie planeedi tuleviku.
Täna Tallinnas Proto keskuses peetud konverentsi „Elurikkus ja kliima muutuvas maailmas“ avanud Eesti keskkonnaminister Tõnis Mölder tuletas meelde, et maailma riikide poliitiline eliit on praegu kogunenud ÜRO kliimamuutuste konverentsile, et leida lahendused kliimakriisile. „Need lahendused peavad olema ka elurikkust toetavad või siis vähemasti ei tohi seda kahjustada, ütles Mölder. „Elurikkad looduskooslused on nii meie majanduse kui ka inimese tervise alus,“ sõnas keskkonnaminister, rõhutades kliimamuutuste ja elurikkuse seoste teadvustamise olulisust.
Tõnis Mölder tõi oma kõnes esile Eesti häid kogemusi ja juhi rolli mitmes ökoloogiliste elupaikade taastamise valdkonnas. Ta tõi näiteks Euroopa Liidu seni suurima kalade rändetakistuse likvideerimise projekti – Pärnu jõe ökosüsteemi taastamine Sindi paisu lammutamise ja kärestiku rajamisega. Selle töö tulemusel avati rändekaladele liikumiseks koos mitmete lisajõgedega enam kui 3000 kilomeetrit vooluvett.
Konverentsi esimeses pooles arutasid Euroopa Keskkonnaagentuuri looduskapitali ja ökosüsteemide programmijuht Riyong Kim, Euroopa Komisjoni keskkonna peadirektoraadi looduskapitali direktor Humberto Delgado Rosa, ÜRO keskkonnaprogrammi looduskaitse seirekeskuse juhataja Neville Ash ja Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere elurikkuse hoidmise üle muutuva kliima tingimustes. Nad arutlesid, milline on elurikkuse roll kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel.
Konverentsi teine plokk oli pühendatud regionaalsetele lahendustele globaalse elurikkuse ja kliima väljakutsetes. Soome Keskkonnainstituudi elurikkuse keskuse juhataja Petri Ahlroth rääkis Soome kliimamuutustest tingitud väljakutsetest. ”Põhja-Euroopas on temperatuuritõus kaks korda kiirem kui mujal maailmas. Selle tulemusel on Soomest viimase 21 aasta jooksul leitud kuni paar tuhat siinkandis tundmatuid liiki selgrootuid, mis näitab, et kliima muutumisest lõikavad kasu eelkõige invasiivsed võõrliigid,” ütles Ahlroth. Põliste tundraliikide ellujäämise võimaluste suurendamiseks arendatakse modeleerimist, mis viib kokku levikupotentsiaali sobivate elupaikadega.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kaasprofessor Aveliina Helm tutvustas unustusehõlma vajunud olulisi ökosüsteeme – niite. „Kolmandik maismaa süsinikust on ladestunud niitudel ja rohumaadel, seega niitude taastamine ja seal karjatamise alustamine on tulemuslik nii süsiniku sidumisel kui ka teiste looduse hüvede taastamiseks,“ kõneles Helm, tuletades meelde, et käimas on ÜRO ökosüsteemide taastamise kümnend, mille eesmärgiks on taastada 350 miljonit hektarit kahjustunud elupaiku.
Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran kõneles oma ettekandes sellest, et industriaalse tsivilisatsiooni mõtteviis peab muutuma, vastasel korral ei ole looduskaitsel pikas perspektiivis mõtet.
Konverentsi kolmandas paneelis arutasid erinevad ettevõtted oma kohustuste, võimaluste ja koostöö üle avaliku sektoriga seoses keskkonnasäästlikkuse, kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega. Osalesid Cleantech Estonia tegevjuht Erki Ani, Rimi Eesti Food AS, vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats, Tere AS, kestliku arengu juht Katrin Tamm, LHV Pank AS, ESG valdkonna juht Ragne Maasel ja Keskkonnaministeeriumi asekantsler Kristi Klaas.
