1. Avaleht
  2. Eesti elu
  3. Esimene ujujat tunnustav mälestusmärk pandi Nõmmel Georg Otsale
Esimene ujujat tunnustav mälestusmärk pandi Nõmmel Georg Otsale

Esimene ujujat tunnustav mälestusmärk pandi Nõmmel Georg Otsale

Georg Otsa spordisaavutusi ujumises tähistati mälestuskiviga, mis avati eile, 29. mail Nõmme Spordikeskuse basseinide vahelisel alal. Ots tuli 1939. aastal tollases Nõmme ujulas Eesti meistriks 1500 m vabaujumises.

Ujumisliidu esindaja ja ujumise ajaloo uurija Toivo Viilep sõnas, et esimest korda Eestis tunnustatakse ujumisvaldkonna sportlast mälestusmärgiga. Nõmme linnaosa vanem Grete Šillis lisas, et mälestuskiviga tunnustatakse Otsa sellisest küljest, mida varem pole veel tehtud. “Loodan, et Ots mitmekülgse ja andeka inimesena inspireerib noori sportlasi, muusikuid, kunstnikke ja näitlejaid andma endast alati parimat ja tehes seda täpselt nii hingestatult nagu tegi seda tema.”

Mälestuskivi idee autori Lembit Ontoni sõnul saab Georg Otsa seostada Nõmmega just läbi ujumise. „Kuna tol ajal toimusid ujumisvõistlused Nõmmel Trummi basseinis, tuli idee teha mälestusmärk ruumilisena, mitte seinaplaadina. Nii valmiski mälestuskivi graniidist stiliseeritud äratõukepukina, mille külgedel on kolmes keeles sündmust tutvustav tekst.“

Mälestuskivi avamisel esines Estonia Seltsi nimel Mart Mikk: „Georg Otsa nime kannavad tänav, tramm ja muusikakool, jalajäljed, bareljeef ning tema sportlikke saavutusi tähistav mälestuskivi on nüüd ka Nõmmel. Kunagi oli veel laev ja praegu ootavad paigaldamist sümboolsed jalajäljed laulja sünnilinnas Peterburis, kus loodetavasti veel sel aastal avatakse tema nimeline väljak. Kuid ka pärast seda kõike jääme Georg Otsale kui lauljale võlgu veel vähemalt ühe mälestusmärgi teatri juures,” kinnitas Mikk.

Georg Ots hakkas sporti harrastama 1933. aastal. Ta kuulus algul Tallinna NMKÜ, hiljem Tallinna Kalevi liikmeskonda. Ots tuli vaba- ja teateujumises Eesti meistriks kahel korral (1939–1940), lisaks võitis Eesti meistrivõistlustel kaks hõbedat ujumises (1939) ja ühe hõbeda veepallis (1938). Parandas kolmel korral Eesti rekordit, sealhulgas kahel korral teateujumises.

Augustis 1938 korraldati esimese ametlik üle Tamula järve ujumise võistlus ja pandi selle võistluse võitjale välja hõbedane karikas. Võistlusest võttis osa ka Ots, kes viibis sellel ajal ajateenistuses Taara kasarmutes (praegu Kuperjanovi pataljon). Ots võitis selle võistluse.

Võistles aastatel 1939–1940 Eesti ja aastatel 1940–1945 Eesti NSV koondises. Augustis 1940 kuulus võidukasse Eesti NSV 4×200 m vabaujumise meeskonda maavõistlustel Läti NSV ja Leedu NSV-ga. Viimase võistluse veerajal tegi 14. juulil 1946 Mustamäe ujulas, võites Kalevi meistrivõistlustel 400 m vabaujumise tulemusega 6.49,8.

Mälestuskivi ideekavandi autor on Nõmme Koduloohuviliste Koja liige Lembit Onton, graafilise kujunduse tegi Veiko Tammjärv.

Head Uudised GoodNews