Estonias kõlab täna Berliozi “Reekviem”, mida esitatakse väga harva
Täna, 7. märtsil toob rahvusooper Estonia orkester ja koor Berliozi 150. surma-aastapäevaks kontserdisaali lavale rahvusooperi peadirigendi Vello Pähna juhatusel suurejoonelise sümfooniakontserdi „Reekviem“, kus soleerib tenor Mehis Tiits.
Lisaks astuvad üles Eesti Rahvusmeeskoor ja Kammerkoor Voces Musicales.
„Kahtlemata on tegemist suurepärase, väljendusrikka ja ka väga keerulise teosega, paljuski tänu selle mastaapsusele. Seda massi, peensust ja intiimsust sulava prantsusepärase voolavusega lavamuusikas esile tuua õnnestub väga harva. Seda lugu esitatakse harva, kuid Berliozi aastapäev väärib tähistamist ja just see teos on selleks sobiv,“ sõnas Pähn.
Louis Hector Berlioz (1803–1869) oli Prantsuse helilooja, kelle sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia «Fantastiline sümfoonia» (1830). Erilisel kohal tema loomingus on „Reekviem“ («Grande messe des morts»), mis valmis 1837. aastal Prantsuse siseministeeriumi tellimusena 1830. aasta revolutsioonis hukkunud sõdurite mälestuseks. Esmaettekanne toimus Pariisi Püha Louis’ Invaliidide kirikus. Berlioz hindas seda kõige olulisemaks oma teoste hulgas. Kaks aastat enne surma kirjutas ta: «Kui mind peaks ähvardatama kõigi mu partituuride hävitamisega, üks välja arvatud, siis paluksin säästa oma reekviemi.»
Invaliidide kirik oli hiiglaslik, mistõttu soovis helilooja luua teose, mille kõlapilt oleks kooskõlas ruumi mõõtmetega. Ta oleks meelsasti näinud 800-liikmelist koori, kuid leppis poole väiksema esitajatearvuga. Trükivalgust näinud noodis oli kirjas 210 koorilauljat, 108 keelpillimängijat, 20 puhkpilli, 12 metsasarve, lisaks neli lavavälist puhkpilliansamblit.
Tänasest kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio. Pikemat intervjuud Vello Pähnaga saab kuulata täna “Delta” saates.
