Euroopa Komisjoni volinik Schmit Isabelle laeval: kõigi Eesti inimeste jätkuv solidaarsus Ukraina sõjapõgenike suhtes on kiiduväärt
Sõjapõgenike vastuvõtmine ja integratsiooni toetamine on kogu Euroopa väljakutse ning südamest tulev panus, et Ukraina jaksaks agressioonile vastu seista, leidsid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalkaitse volinik Nicolas Schmit 30. septembril kohtumisel, mille käigus külastati ühiselt ka sõjapõgenikke majutavat Tallinki laeva Isabelle.
Kohtumisel räägiti Euroopa Komisjoni värsketest soovitustest miinimumsissetulekute tagamiseks, pikaajalisest hooldusest, energiavaesusest ja Ukraina sõjapõgenike integratsioonist.
„Eesti riigi eesmärk sõjapõgenike aitamisel on algusest peale olnud, et ükski inimene ei jääks abita, sh peavarjuta ja seda eesmärki oleme suutnud täita. Eesti riik jätkab Ukraina sõjapõgenike aitamist nii kaua kui vaja, sest Ukraina võitleb praegu meie kõigi vabaduse eest,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Külmemate ilmade mõjul võib Ukrainast saabuda rohkem põgenikke, kuid milliseks täpselt kujuneb olukord talvel, sõltub otseselt agressori Venemaa edasisest tegevusest. Põgenike arvu suurenemine tähendaks survet nii riigi rahastatud lühiajalisele majutusele, kus tingimused saavad edaspidi olema tõenäoliselt tagasihoidlikumad kui ka integratsioonile.“
Volinik Nicolas Schmit: „Kõigi Eesti inimeste jätkuv solidaarsus Ukraina sõjapõgenike suhtes on kiiduväärt. Euroopa Liit toetab jätkuvalt eesliinil olevaid liikmesriike nagu Eesti põgenike vastuvõtmisel ja nende tööturule aitamisel. Neis keerulistes oludes jääme Euroopaks, mis kaitseb ega jäta kedagi maha.”
Lisaks Ukraina sõjapõgenikele tuli kohtumisel teemaks ka Euroopa Komisjoni värske algatus miinimumsissetulekute tagamise kohta Euroopa Liidu liikmesriikides. Komisjon kutsub liikmesriike üles ajakohastama riiklikke miinimumsissetuleku tagamise kavasid, et need aitaksid vähendada Euroopas vaesust ja sotsiaalset tõrjutust.
„Inimeste toimetulek ja selle toetamine praegustes keerulistes oludes on riigi väärikuse küsimus. Oleme sel aastal tõstnud toimetulekupiiri 150 eurolt 200 euroni ja lisaks hakanud toimetulekutoetuse määramisel hakanud kuluna arvestama ka eluasemelaenu. Alaealise lapse toimetulekupiiri oleme tõstnud 240 euroni,“ selgitas minister Riisalo. „Tõstame uuest aastast peretoetusi, mis panustavad tugevalt lasterikaste perede toimetulekusse ja parandavad ka üksikvanemaga pere hakkamasaamist, samuti tõuseb tuleva aasta aprilliks keskmine pension üle 700 euro piiri.“
Samuti jõuavad Eesti inimesteni elektri universaaltoetus ning oktoobrist märtsini kehtiv hinnaleevendus nii elektrile, gaasile kui kaugküttele, mis panustavad vaesuse vähendamisse. Riigikogus on praegu arutlusel ka töötushüvitiste reform, mis seob töötuskindlustushüvitiste maksmise kestuse tulevikus olukorraga tööturul.