1. Avaleht
  2. Keskkond
  3. Euroopa Liidu asjade komisjon: liikuda tuleb fossiilkütuste kasutamise lõpetamise suunas
Euroopa Liidu asjade komisjon: liikuda tuleb fossiilkütuste kasutamise lõpetamise suunas

Euroopa Liidu asjade komisjon: liikuda tuleb fossiilkütuste kasutamise lõpetamise suunas

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon kinnitas tänasel istungil Eesti seisukohad 16. oktoobril Luksemburgis toimuvaks Euroopa Liidu keskkonnanõukogu istungiks. Istungil tekitas arutelu seisukohtades välja toodud punkt, mille järgi on kliimamuutuste leevendamiseks oluline liikuda järk-järgult fossiilkütuste kasutamise lõpetamise poole.

Komisjoni aseesimees Maria Jufereva-Skuratovski ütles, et kuigi taastuvenergia on eelistatud energiaallikas, siis arvestades viimaste aastate kogemusi julgeoleku- ja energiakriisiga tundub mõistlik fossiilkütuste kasutamist mitte täielikult välistada. „See, et fossiilkütuste kasutamine järk-järgult väheneb, on positiivne trend, ent me ei saa panna kõiki panuseid roheenergiale. Peame mõtlema sellele, et varustuskindlus oleks tagatud ka siis, kui taastuvenergiat parasjagu mingil põhjusel piisavalt pole,“ sõnas aseesimees. „Tegin istungil ettepaneku seisukohta muuta nii, et eesmärk oleks liikuda fossiilkütuste kasutamise vähendamise, mitte lõpetamise poole. Kahjuks ettepanek komisjoni toetust ei leidnud, kuigi opositsiooni saadikud seda toetasid.“

Komisjoni liige Tiit Maran rõhutas, et kui soov on rääkida keskkonnakriisi lahendamisest, siis ei saa eesmärke pisendada. „Kui me oleks seisukohta muutnud ja otsustanud, et järk-järgult tuleb liikuda fossiilkütuste vähendamise suunas, siis oleks see keskkonnaeesmärkide vaates andestamatu pehmendamine,“ lausus Maran. Ta toonitas, et fossiilkütuste kasutamise lõpetamiseks pole seatud tähtaega ja see võimalus ei kao ootamatult. „Kui soovime päriselt kliimamuutuste vähenemist, siis peavad eesmärgid paigas olema, samuti vahe-eesmärgid, et jälgida, kas riigid tõepoolest vajalikke ja lubatud muudatusi teevad.“

Istungil osutati, et fossiilkütuste kasutamise lõpetamine on ka Pariisi kliimakokkuleppe eesmärk ning ettevõtete jaoks on investeerimiskindluse säilimiseks oluline, et eesmärgid oleksid selged ega muutuks. Olulise aspektina rõhutati sedagi, et Euroopa Liidu jõupingutustest on kasu vaid siis, kui eesmärgid on samad ka mujal maailmas.

Eesti peab oluliseks COP28-l kliimamuutuste leevendamise eesmärkide suurenemist ja leevendamise tööprogrammi kokkuleppimist. Selle tugisammastena näeme COP26-l tehtud kokkuleppeid fossiilkütuste kasutuse järk-järgult lõpetamiseks, kivisöe ebaefektiivse kasutamise lõpetamist, fossiilkütuste ebaefektiivse toetamise lõpetamist, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet üle maailma ning saavutada heitkoguste kasvu peatamine hiljemalt 2025. aastaks ja seejärel heitkoguste vähendamine.

Euroopa Liidu keskkonnanõukogu kohtumisel on seadusandlike arutelude raames kavas saavutada üldised lähenemised asulareovee direktiivi ja raskeveokite CO2-heite standardite määruse uuendamiste osas, samuti kinnitada nõukogu järeldused seoses kliima COP 28 kohtumisega ja uuendada Euroopa Liidu Pariisi leppe aluse panus (NDC).

  • Istungil osalesid Kliimaministeeriumi rohereformi asekantsler Kristi Klaas, merenduse ja veekeskkonna asekantsler Kaupo Läänerand, välissuhete osakonna peaspetsialist Eliise Merila, välissuhete osakonna nõunik Johanna Maarja Tiik, veeosakonna nõunik Anni Mandel ning kliimaosakonna nõunikud Reet Ulm ja Silver Sillak.
Head Uudised GoodNews