Euroopa Liidu põllumajanduspoliitikas arvestatakse edaspidi enam liikmesriikide eripäradega
Täna, pärast kaks päeva väldanud läbirääkimisi, saavutati Luxembourgis toimunud ELi põllumajanduse ja kalanduse ministrite nõukogu (AGRIFISH) istungil kokkulepe ühise põllumajanduspoliitika üldise lähenemise asjus. See on edaspidiste arengute vaates oluline samm, mis aitab tagada sektori stabiilsust.
„Eesti jaoks olulise teemana lepiti kokku, et püsirohumaa tagasirajamise kohustuse puhul jääb liikmesriigi otsustada, kas valida referentsaastaks 2015 või 2018,“ tõi välja Eestit kohtumisel esindanud maaeluminister Arvo Aller. „Meie pidev soov läbirääkimiste vältel on olnud kasutada võimalikult hilist referentsaastat, mis võimaldaks paremini arvestada sektori praegust olukorda. Selle tulemuse ka saavutasime,“ lisas minister.
Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on tuleviku vaates suunatud keskkonnasäästlikumale tootmisele. „Heameelt võib tunda, et rohkem arvestatakse liikmesriikide eripäradega, näiteks metsarohkete riikide tingimustega ja keskkonnameetmete osakaaluga II sambas,“ tõi minister välja.
„Meie ühe eesmärgi, lupjamise kui keskkonnameetme lubamise asjus läbirääkimised jätkuvad. Algatasime selle nimel deklaratsiooni, millele oleme juba saanud toetajaid kuuest liikmesriigist,“ ütles Aller.
ÜPP arutelud liiguvad nüüd edasi Euroopa Parlamenti, kes peab lähiajal kujundama oma seisukoha, ja seejärel algavad kolmepoolsed läbirääkimised Euroopa Parlamendi ning Euroopa Komisjoni ja nõukoguga, et jõuda kokkuleppele ÜPP lõpliku paketi asjus.
Lõppenud ministrite kohtumisel kiideti heaks ka nõukogu järeldused strateegia “Talust taldrikule” kohta.
