President Alar Karis kohtus eile õhtul Tartu Ülikooli Narva kolledžis linna elanikega ja ütles, et narvalased, nagu kõik Ida-Virumaa elanikud, on meie inimesed. „Me kõik oleme üksteisele meie inimesed,“ sõnas riigipea.
„Narva on tavaline Eesti linn, küll oma eripärade ja ajalooga, nagu ka Tartu, Maardu, Tallinn või Pärnu, aga muidu tavaline Eesti linn,“ rääkis president Karis.
Linnaelanike küsimustele vastates ütles riigipea, et Eestis ei ole tabuteemasid. „Peame rääkima kõikidest asjadest, mis meie inimesi puudutavad ja huvitavad,“ ütles riigipea. „Eesti on demokraatlik riik, siin võivadki inimesed erinevalt arvata ja erinevalt rääkida. Võime jääda eriarvamusele, aga tähtis on, et me arutame ja teame, mis on teise inimese arvamus.“
Rääkides 9. maist, rõhutas president Karis, et see on ka Euroopa päev, sümbol soovist, et Euroopas poleks enam kunagi sõda. Riigipea avaldas lootust, et kõigil meie inimestel jätkub taktitunnet, kuidas käituda nii, et Teise maailmasõja ohvrite mälestamine ei teeks kellelegi haiget.
Mitmed küsimused puudutasid sõda Ukrainas. Riigipea rõhutas, et Eesti aitab oma vabadust kaitsvat Ukrainat, andes nii relva- kui ka humanitaarabi. „Me peame tegema kõik selleks, et sõda Ukrainas ära lõppeks,“ ütles president Karis.
Riigipea kinnitas narvalaste küsimustele vastates, et Eestile ei ole täna sõjalist ohtu. „Ma ei usu, et Venemaa hakkab testima NATO riiki. Ma arvan, et seda ei juhtu. Kuid me peame oma kaitsevõime viima sellisele tasemel, et keegi ei soovigi meid kunagi rünnata,“ ütles president Karis. „Kui naaberriigid Soome ja Rootsi soovivad NATOsse astuda, siis nad leiavad, et kollektiivne kaitse on tõhusam, kui iga riik üksinda suudab.“
President Karis tõi kohtumisel linnarahvaga veel välja, et selgelt on kasvanud Ida-Virumaa elanike soov õppida eesti keelt, kuid probleemiks on kujunenud õpetajate leidmine.
Inimesi huvitas veel nii eesti keele eksami nõuete leevendamine, Ukrainast saabunud põgenikele elu- ja töökohtade leidmine, aga ka varjendite korrastamine, samuti alternatiivid Vene gaasi asendamiseks energia tootmisel. Küsimused puudutasid ka venekeelse ajakirjanduse kättesaadavus, vene kodanikele kehtestud piiranguid ülikoolidesse astumisel ja sümbolite tähendust.
Riigipea külastas ka majoneesi ja kondenspiima tootvat tootmisettevõtet Polven Foods, Iisaku pererestorani Lammas ja Roos ning juustutootjat Alutaguse juust. „Hea meel on näha, et ettevõtlikud inimesed laiendavad tootmist isegi kriisidest hoolimata ning kohalikud väiketootjad on oma innovaatiliste toodetega leidnud tee meie tarbijate toidulaule,“ ütles president Karis. „Väikeettevõtja on äri alustades loonud töökoha eelkõige endale ja oma perele, aga nüüd pakutakse tööd ka teistele. Ostes nende tooteid, saame kaasa aidata, et maal oleks tööd ja seeläbi toetada piirkondlikku arengut.“
Kiviõli 1. Keskkoolis õpilastega kohtudes rõhutas riigipea, et haridusse tasub investeerida igaühel endal ja riigil tervikuna. Ta soovitas noortele, kui võimalik, minna välismaale õppima ja teiste kultuuridega tutvuda, sest see aitab maailma paremini mõista ja probleemidele ka lahendusi leida.
Täna on riigipea Purtses, kus ta tutvub sealse vineerikoja, metallikoja ja pruulikojaga ning istutab puu Kurjuse Ohvrite Leinaparki. President Karis külastab ka Sillamäe gümnaasiumi ja Kaitseliidu Alutaguse malevat.
