Home Kunst Fotograafia Fotografiska alustab uut aastat ekstravagantse Maroko-Londoni fotograafi Hassan Hajjajiga
Fotografiska alustab uut aastat ekstravagantse Maroko-Londoni fotograafi Hassan Hajjajiga

Fotografiska alustab uut aastat ekstravagantse Maroko-Londoni fotograafi Hassan Hajjajiga

Hassan Hajjaji värvirohkes, hoogsas ja dünaamilises loomingus tuleb esile nii tema Maroko päritolu kui ka tänapäevase Londoni mõjutused. Fotografiska ja Pariisi Maison Européenne de la Photographie koostöös loodud näitusel „Vogue, araabia erinumber“ eksponeeritakse ainulaadseid fotoseeriaid, millel on tihtipeale ka silmapaistvad raamid, mis on valmistatud sellistest leidmaterjalidest nagu jalgrattakummid või araabiapäraste logodega plekkpurgid.

“Uus aasta toob meie majja palju põnevaid fotograafe kaugemalt ja lähemalt. Heameel on uut aastat alustada just Marokost pärit mitmekülgse kaasaegse kunstnikuga, kelle looming avab meile maailma, mis meile kauge ja tundmatu, aga samas nii rikas ja eriline. Tema tööde raamid on omaette vaatamisväärsused. Tehtud nupukalt taaskasutatud materjalidest, on need lausa omaette teosed,” ütleb Fotografiska Tallinna näitustejuht Maarja Loorents.

Maroko kalurilinnas 1960. aastatel üles kasvades puutus Hajjaj fotograafiaga kokku inimesi pildistavate ja siis fotosid portreteeritavatele müüvate tänavafotograafide, rannamelu jäädvustavate rannafotograafide ning filmiplakatifotode kaudu. Toona töötas tema isa juba Londonis ning ülejäänud pere elas Marokos, aga 1970. aastate alguses kolis Hassan koos õdede ja emaga isa juurde ning see märkis täiesti uue peatüki algust noore Hassani elus.

„Minu jaoks algas kõik siis, kui ma 12-aastasena Londonisse jõudsin. Ma tahtsin sõpradele oma riiki tutvustada. Nemad olid pärit Kariibidelt, Brasiiliast, Indiast ja mujalt ning nende paikade kultuur oli kõigile tuttav: reggae, Pelé, samba, kalüpso, rai-muusika jne. Ma tahtsin näidata, et olen ka lahedast kohast pärit, nii et hakkasin ka looma – tegin grafitit ja pildistasin laenatud kaameraga väljamõeldud stseene üles. Segasin Maroko ja meie kõigi koduks oleva Londoni kirevat kultuuri. Aga asjad hakkasid tõeliselt edenema 1989. aastal, kui Zak Ové käest omale kasutatud Pentaxi ostsin,“ ütleb Hajjaj. Praeguseks on tema looming jõudnud näiteks New Yorgi Brooklyni muuseumi, Los Angelese kaasaegse kunsti muuseumi ning Londoni Victoria ja Alberti muuseumi kogudesse.

“Naabz Chanel” (2012)

Hajjaj laenab, segab ja toob oma loomingusse erinevat kunstilist keelt ning käsitleb seeläbi kultuurilise omastamise teemat ehk ühe kultuuri väljendusvahendite kasutamist teises, kohatus kontekstis. Hajjaji kunst on täis elurõõmsaid värve, mustreid, energiat, rütmi ja lennukaid ideid. Tema loomingus kohtuvad tänapäevane London ja kõikvõimalikud Marokost pärit materjalid ning vaataja tunneb kohe ära, et tegu on läbi ja lõhki kunstniku, fotograafi Hassan Hajjaji teostega. Olgu tegu fotode, installatsiooni, popiliku moe, sisekujunduse või Marokost pärit taaskasutatud argiesemetest valmistatud mööbliga, on igal juhul Hajjaji kunsti läbivaks jooneks teatav hiphopile ja reggaele omane rütmilisus.

„Omal käel kunstnikuks õppimise juures hindan just lakkamatut katsetamishimu ja võimalust vigu teha ilma, et peaks oma maine pärast muretsema. Eelkõige innustab mind kunstiga tegelema soov inimesi liigutada ja arutelusid algatada. Mul ei pruugi alati kõiki vastuseid olemas olla, aga pidevalt muutuvas kultuuris tuleb küsimusi küsida, et inimesi aina uuesti mõtlema panna,“ ütleb Hassan Hajjaj, kes elab Londonis ja Marrakechis, kus tal on muu hulgas ka pood, kus saab ka sõpradega niisama aega veeta. „Kultuur muutub pidevalt. Näiteks mis puudutab looride kandmist: minu vanaema ei teinud seda, minu ema kannab, mu õed jällegi mitte. Sümbolid muutuvad vastavalt kontekstile. Et ka minu loomingus kohtab loore, võiks vaatajale veel mõtteainet anda…”

Hajjaji nimetatakse sageli ka Marrakechi Andy Warholiks. „Esimest korda öeldi seda mingis artiklis 1990. aastatel. Ühest küljest on ju tore, kui võrreldakse niisuguse legendaarse kunstnikuga, aga samas tekitab küsimusi, miks peab Põhja-Aafrika, selle niinimetatud kolmanda maailma nähtusi tingimata võrdlema Lääne kultuuriga…“ arvab kunstnik.

Pealkiri „Vogue, araabia erinumber“ viitab tagasi ühele Hajjaji kogemusele, kui ta oli inglise keelega abiks ühele sõbrale, kelle juures üks suur moeajakiri pildistamas käis. Ta märkas, et mitte ükski asjaosaline, ei meigikunstnikud, modellid ega fotograafid polnud Põhja-Aafrikaga mitte kuidagi seotud. Kõik lennutati mujalt kohale ja sõbra kaunist aeda kasutati lihtsalt eksootilise taustana. Pärast seda otsustas ta korraldada fotosessiooni, kus osalevad kohalikud modellid, kasutatakse kohalikku disaini ja arvestatakse kultuurikontekstiga – ja nüüd saabki seda seeriat Fotografiskas näha.

Näitus „Vogue, araabia erinumber“ on Fotografiskas avatud 14. jaanuarist 17. aprillini.