HÄÄL ALLAR JÕKSILE! Ka sinul on võimalus anda oma hääl erakondadeülese presidendikandidaadi Allar Jõksi toetuseks
Allar Jõks on erakondadeülene presidendikandidaat, kes on viimased 25 aastat seisnud nii kohtuniku, õiguskantsleri, advokaadi kui kodanikuna õigluse, võrdsete võimaluste ja ausa poliitikategemise eest. Neid põhimõtteid ja Eesti Vabariigi põhiseadust peab kaitsma ka järgmine Eesti Vabariigi president.
„Eesti Vabariigi presidendi roll on kõige selgemini välja toodud ametivandes: president on erapooletu ja õiglane põhiseaduse valvur, kes esindab Eesti rahvast ja Vabariiki. Rahvast ja riiki – see järjekord ei ole juhuslik. Eesti Vabariigi President on eeskätt Eesti rahva president, mitte poliitilise enamuse,“ ütleb Allal Jõks.
Mida Allar Jõks presidendikandidaadina kõige rohkem rõhutab? Toome heade uudiste lugejateni tema peamised seisukohad.
Vabadus
Enesekindlate ja kirglike inimeste ühiskond on vägevaim võluvits demokraatia hoidmiseks ning kodanikujulgus on meie demokraatia tugevam kaitserüü. Allar Jõks lubab seista Eesti eest, kus elus edasi jõudmiseks ei pea kuuluma erakonda või „perekonda“. Eesti eest, kus eestimaalane ei pea kartma reaktsioone, kui ta paneb „like“ valesse kohta või avaldab avalikus ruumis kriitiliselt arvamust.
Väärikus
Eestis peab olema võimalus vihapriilt arutada ka kõige tundlikemal teemadel. Teemadel, kus igaühe arvamus on oluline hoolimata hääleka vähemuse või vaikiva enamuse seisukohast. Väärikus tähendab ka poliitilist kultuuri. Allar Jõks lubab seista selle eest, et poliitikas ei oleks kohta idarahal, kilekotipoliitikal või neljal sidrunil.
Vastutus
Vastutus seob nii valijat kui valitavat ning tähendab julgust olla oma sõnade ja tegudega seotud. Allar Jõks usub kodanike võimesse riigiasjades rohkem kaasa lüüa, kui neid julgustada oma valikuid põhjendama ning nende suhtes järjekindlalt nõudlik olema.
Allar Jõksi arvates on Eesti olulisimad väljakutsed:
- Eesti avalik mõtteruum on vaenamist täis. Käib ridade koondamine „sisevaenlase“ vastu. Kõigil peab olema võimalus oma seisukoht välja öelda, kui see ei sea ohtu põhivabadusi ja -õigusi. Eesti peab muutuma suuremeelsemaks.
- Keskkond ei ole soodne majanduse uuele tõusule aitamiseks. Tuleb suurendada ettevõtlusvabadust, süsteemselt toetada väliskaubandust ning vähendada bürokraatlikke takistusi ja koormust.
- Poliitiline kultuur peab muutuma ausamaks ja avatumaks. Eestis ei tohi olla kohta kilekotirahale, „presidendi tegemisele“, poliitilisele korruptsioonile.
- Stabiilse julgeolekukeskkonna tagamine. Euroopa muutunud julgeolekuparadigmas on võtmeküsimus rahvusvahelise õiguse kehtivus ning liitlassuhted EL ja NATOga.
Esimesed presidendivalimised pärast iseseisvuse taastamist toimusid 1992. aastal. Toona oli presidendikandidaadiks nimetamise eeltingimus rahva toetus, mille kinnitamiseks tuli koguda 10 000 toetushäält.
Täna piisab Riigikogus 21 saadiku häälest. Vabariigi Presidendi ametikoht ei tohiks olla kitsa ringi poliitiline kokkulepe, valitaval presidendil võiks olla võimalikult lai ühiskondlik toetus.
Kui ka sina toetad Allar Jõksi kandidatuuri, saad oma hääle anda SIIN!
Toimetas Monika Kuzmina
