Head lapsed kasvavad vitsata!
Pühapäevall tähistatakse rahvusvahelist kehalise karistamise lõpetamise päeva (#EndCorporalPunishment), mis on oluline ülemaailmne hetk, et rääkida sellest, kui hävitava mõjuga on laste füüsiline karistamine ja selle normaalseks pidamine.
Füüsiline karistamine on endiselt kõige enam levinud lastevastase vägivalla vorm üle maailma. Pan-Ameerika terviseorganisatsiooni andmetel kannatab ülemaailmselt iga teine 2–17-aastane laps vägivalla all. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on hinnanguliselt kuni miljard 2–17-aastast last maailmas kogenud möödunud aasta jooksul füüsilist, seksuaalset või emotsionaalset vägivalda või hooletusse jätmist. Ülemaailmse partnerluse fondi lastevastase vägivalla lõpetamiseks (End Violence Against Children) hiljutistel andmetel ei ole endiselt 86% maailma 2,2 miljardist lapsest füüsilise vägivalla eest isegi seaduslikult kaitstud.
Milline on olukord Eestis?
2016. aastal jõustunud lastekaitseseaduse muudatus keelas laste igasuguse väärkohtlemise. Vähemalt arvud näitavad seda, et vaikselt on laste füüsiline karistamine meil ka vähenemas. Kriminaalpoliitika andmetel registreeriti Eestis 2022. aastal 3244 perevägivalla kuritegu, mis on 14% vähem kui 2021. aastal. Lastekaitse Liidu juhataja Varje Ojala: “On positiivne, et Eestis registreeritud juhtumite arv on olnud languses, küll aga jääb teadmatuks kui palju on juhtumeid, mis jäävad koduseinte vahele ja millest osapooled vaikivad.”
Millised on füüsilise karistamise ja kodus kogetava vägivalla tegelikud mõjud?
Uuringud näitavad, et lapseeas kogetud füüsiline karistamine võib omada otsest mõju aju arengule ja häirida lapse edasist kognitiivset, käitumuslikku, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Paljud kodust füüsilist karistamist kogenud lapsed hakkavad hiljem ka väljaspool kodu ennast agressiivselt üleval pidama. Negatiivsed mõjud lapse vaimsele tervisele, enesehinnangule ja võimele stressiolukordadega toime tulla kanduvad üle tihtipeale ka täiskasvanuellu – lapseeas kogetud füüsilist karistamist on paljudes uuringutes seostatud hilisemate ärevushäirete, depressiooni, sõltuvusprobleemide ja antisotsiaalsete käitumismustritega. “Igasugune kogetav vägivald mõjutab alati kõiki peres kasvavaid lapsi, isegi kui otseselt lapse enda suhtes füüsilist vägivalda ei esine. Ka perevägivalda pealt nägev laps on abivajav laps,” lisas Ojala.
Lastekaitse Liidu koordinaator Eliise Tiidussalu täpsustab: “Ei taha uskuda, et ükski lapsevanem teeb tahtlikult lapsele haiget, pigem on tegemist oskamatuse, emotsioonide kuhjumise või pingelise olukorraga, kus vanem ei suuda muul viisil enam piire seada. Reeglina pöörduvad lapsevanemad siis ‘vitsa’ poole viimases hädas – kui ei tea enam, kuidas lapsega toime tulla. Neil puuduvad tänapäevased uuemad teadmised vanemlikest võtetest. Mistõttu on äärmiselt oluline, et erinevad asutused, institutsioonid ja organisatsioonid tegeleksid nii teadmiste jagamisega kui ka lapsevanemate toetamisega.”
Kuidas tulla toime jonniva lapsega?
Juhul kui ei tea, kuidas oma lapsega keerulistes olukordades hakkama saada, või mida teha, leiab esmajoones kiireid nõuandeid näiteks tarkvanem.ee veebilehelt. Lastekaitse Liit on loonud ka värske videoloengute sarja lapsevanematele, milles erinevad spetsialistid jagavad nõuandeid kuidas digisõltuvuse, vaimse tervise murede või jonni ja tugevate tunnetega toime tulla. Rohkem infot siit!
- Mida teha kui tead, et teise pere laps kannatab vägivalla all?
- Vägivalla mõjud on pikaajalised ja hukatuslikud ning seetõttu on oluline, et kui märkame abivajavat last, siis teeme kõik endast oleneva, et olukord lapsele ohutuks muuta. “Igaühel on kohustus viivitamata abivajavast lapsest teatada kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajat või helistada lasteabitelefonil 116 111,” rõhutab Ojala.
