Avaleht Intervjuu Igor Taro annab edasi rindeteateid ja muretseb Kagu-Eesti pärast
Igor Taro annab edasi rindeteateid ja muretseb Kagu-Eesti pärast

Igor Taro annab edasi rindeteateid ja muretseb Kagu-Eesti pärast

Igor Taro ja sibulasaak
Igor Taro ja sibulasaak

Eesti Rahvusringhäälingu kauaaegne Kagu-Eesti korrespondent ja Setomaa ajalehe toimetaja Igor Taro kirjutab ülevaateid ärevatest sündmustest Ida-Ukrainas ja tahab Eestimaa kagunurga inimeste abiga pääseda Riigikokku seda ääremaad esindama. Tema meedias avaldatavad rindeteated jätavad sageli mulje, et need tulevad otse lahingutandrilt.

Igor, sa teed pidevalt kokkuvõtteid sündmustest Ida-Ukrainas. Neid lugedes tundub, nagu oleksid kohapeal. Kuidas ja kust saad vajaliku info?

Kõigepealt jäi mul eelmise aasta Kiievi meeleavalduste kajastamisest sisse harjumus jälgida Ukraina uudiseid. Eks ma olen oma Moskva ajakirjanikutöö ajast juba üsna püsivalt vaadanud, mis Venemaal ja temaga piirnevates riikides toimub. Nii et jälgin Ukraina uudisvoogu, Venemaa uudiseid ja ka seda, mida separatistid oma veebides kirjutavad. Kõrvutan neid ja vaatan kaarti ka.

Kaitseliitlane ja korrespondent Igor Taro
Kaitseliitlane ja korrespondent Igor Taro

Oled sa ise Ukrainas ja sõjapiirkonnas käinud?

Septembri alguses käisin Mariupolis, kus oli just tekkinud uus pingekolle, kuna Venemaa avas seal nn Lõunarinde. Otsest sõjategevust ei näinud, sest ukrainlased said vene tankid paarkümmend kilomeetrit enne linnapiiri pidama. Küll paistis teel Mariupolisse rohkelt lahingutehnikat, mida raudteeplatvormidelt maha laaditi. Sõitsime hiljem autoga ka paarist kontrollpostist läbi, ukrainlaste omast. Üle rindejoone ei riskinud ma toona sõita, kuigi bussiliiklus oli Donetskiga täiesti olemas. Seal oli sel hetkel mitmeid ajakirjanikke, kuid pantvangis istunud. Arvasin, et pole tark tekitada oma perele ja Eesti riigile asjatuid sekeldusi ja minust on rohkem kasu vabaduses.

Sa oled tuntud kui Kagu-Eesti murepunktide edastaja ja oled ka ise palju teinud, et see paik ei muutuks ääremaaks. Millised on siinsed probleemid, milliseid lahendusi näed ja mida on siitkandi rahvas suutnud oma maa jaoks juba ära teha?

Põhiprobleem on inimeste lahkumine majanduslikel põhjustel. Esmalt on probleemi hakatud kohapeal tunnistama ja sellega tegelema. Praegu käib „Noored Setomaale“ tegevuskava rakendamise ettevalmistamine. See on ettepanek valitsusele suunata raha selleks, et noortel peredel, kel on huvi maaelu vastu, oleks lihtsam siia kolida. Üldiselt läheb see asi natuke visalt, kuna peale õlalepatsutamise ei saa kohalikud aktivistid konkreetseid rahalise kattega lubadusi. Kõike võib teha ja algatada, aga olemasolevate vahendite või omatulude piires. Nii pole võimalik mahajäänud piirkonda järgi aidata.

Mida tähendab sinu jaoks Setomaa?

Setomaa on minu pere kodu ja koht, kus kasvavad mu lapsed. Valisin selle piirkonna tema erilise aura ja inimeste pärast, keda siitkandist tundsin. Meile endiselt meeldib siin elada.

Sa kandideerid Riigikokku. Mida loodad seal Kagu-Eesti heaks ära teha?

Esiteks tahaksin viia kohale selle sõnumi, et puhtalt õlalepatsutamisest ei piisa. Kagu-Eestil on kaks raudset argumenti, miks seda piirkonda peaks eelisarendama ja looma siia ettevõtluse arenguks erisusi, tuntavaid erisusi, mis muudavad selle koha ettevõtja jaoks huvitavaks. Esimene argument on geograafiline asend ja see on vaieldamatult erandlik. Teine on mahajäämus – see on samuti Eesti keskmisega võrreldes kõige suurem.

Teine oluline muutus, mida saan isiklikult ellu viia, on vähendada seadusandja võõrdumist rahvast. Mu kodu jääb siia ja kavatsen teha samavõrd palju tööd oma valimisringkonnas, kui teen Toompeal. Inimesed kurdavad praegu kampaania ajal päris palju, et keegi suhtle nendega. Ma saan nendega suhelda ka edaspidi, olen sellega eelmisest tööst üsna harjunud.

Usutles Jüri Kukk

LEAVE YOUR COMMENT

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga