Ilmus suur saunaraamat ajaloost, kultuurist, tervisest ja ehitusest
Eile esitleti Eesti Rahva Muuseumis värsket raamatut „SAUN“, mis viib lugeja rändama kaugemate maade saunadesse ja annab samas ülevaate ka Eesti saunast ja selle pärimusest. Raamatus esitletakse värske eestimaalaste saunatamisharjumusi kaardistava uuringu tulemusi. Ühtlasi saab teada, kuidas mõjutab saunas käimine meie tervist ja aitab ravida haigusi ning kuidas ehitada tänapäevast leilisauna.
„Saunaraamatu idee sai alguse soovist anda inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas sauna planeerida ja ehitada nii, et saunatamine oleks mõnus ja turvaline. Seejuures oli plaanis anda ka põgus ülevaade sauna ajaloost ja saunatamise mõjust tervisele. Üks asi viis teiseni ja lõpuks sai kaante vahele mahukas ja arvatavasti kõige mitmekülgsem saunaraamat maailmas. Sellest leiab huvitavat ja kasulikku nii saunaentusiast kui ka need, kel saunatamise kogemusi vähem,“ ütles saunaraamatu algataja, kolmandat põlve saunaahjude meister Siim Nellis.
Raamat vastab sadadele saunatamisega seotud küsimustele. Raamatust saab teada, mis vahe on Türgi hammam’il ja Jaapani onsen’il. Aga ka, kas leilivesi Eesti saunas peaks olema soe või külm või mida tähendab ütlus: „ära viska leili enne kui higi on lahti“ ja kas riigimetsast tohib enda pere kaseviha jaoks oksi võtta. Vastuse leiab paljudele tervisega seotud küsimustele, näiteks millal süüa, kas saunatamine aitab kaalu langetada, kas väikelapsed tohivad sauna käia ning kuidas mõjutab saun und. „Me sidusime rahvatarkuse tänapäeva teadusega ning see on selle raamatu suur väärtus. On nii võrratult palju asju, millest meie esivanemad teadsid ja jutustasid ning mis on nüüd moodsas teadussõnas ja kas või ehitusstandardites kinnitust leidnud,“ rääkis saunaraamatu autor, kirjutaja ja helilooja Liisa Hõbepappel.
Eestimaalaste praeguste saunatamisharjumuste teadasaamiseks viis Turu-uuringute AS läbi küsitluse. Uuringust selgus, et 79% Eesti elanikest ja 85% eestlastest saunatab. Suurimad saunaskäijad on lõuna-eestlased, kellest saunatab 89%. Kord nädalas käib saunas 40% meestest ja 25% naistest. Umbes kolmandik veedab saunas keskmiselt 30 minutit kuni tund ja sama palju on neid, kelle saunaskäik kestab keskmiselt 1–2 tundi.
„Kuigi ei ole teada, kui vana on Eesti saun, teame siiski, et meie aladel saunatati juba aastasadu enne meie aega. Aja jooksul on saunade väljanägemine muutunud, kuid ühiseks nimetajaks on läbi aegade olnud igatsus soojuse järele,“ kirjeldas raamatu üks autoritest, sotsiaalteadlane ja kirglik saunataja Urmas Hõbepappel.
Saunatamise mõju tervisele on teadlased uurinud aastakümneid. Mitmete uuringute tulemusena on leitud, et saunatamine aitab vähendada mitmeid südame ja veresoonkonnaga seotud terviseriske ning tugevdab immuunsüsteemi. „Saunatamisel on kahtlemata mitmeid positiivseid mõjusid inimese tervisele, kuid samas tasub saunatamisel olla tähelepanelik, et ei teeks endale liiga. Vältida tasub liialt kuuma sauna ja alkoholi tarvitamist saunatamisel. Kuna higistamisega läheb organismist vesi välja, siis tasub saunatamise ajal vett juua,“ ütles raamatu kaasautor, kliiniline proviisor Silja Nellis.
Lisainfot leiab raamatule pühendatud veebilehelt.
