Avaleht Eesti elu Jaan Kirsipuu kannab! Eesti Terviserajad jagab jalgrattaga või rulluiskudel liiklejatele tasuta kiivreid
Jaan Kirsipuu kannab! Eesti Terviserajad jagab jalgrattaga või rulluiskudel liiklejatele tasuta kiivreid

Jaan Kirsipuu kannab! Eesti Terviserajad jagab jalgrattaga või rulluiskudel liiklejatele tasuta kiivreid

Maikuus jagab Eesti Terviserajad jalgrattaga või rulluiskudel liiklejatele tasuta kiivreid.

Kuigi kiivreid jagatakse üle Eesti juhuslikes paikades ja ajal, et kohtuda just nendega, kes kiivrit päriselt ei kanna, siis kõige esimesena jagatakse kiivreid sel laupäeval Paldiskis pumptrack’i avamisel. Lähinädalatel toimub aktsioone veel mitmetes paikades üle Eesti. Alates 2018. aastast toimunud aktsioonidel on välja jagatud ligikaudu 500 kiivrit.

“Kevade saabumine on toonud terviseradadele ja linnaliiklusesse aina rohkem ratastel täiskasvanuid, aga ka lapsi ja noori, kes ise ei pruugi oma ohutusele mõelda. Meie kõigi asi on pöörata laste ohutusele tähelepanu ja neid vajadusel juhendada. Lastele ja noortele ning samas ka täiskasvanule kiivrit valides tuleks veenduda, et kiiver oleks õiges mõõdus ja korrektselt pähe pandud. Kiivri tähtsust on raske alahinnata, sest õnnetusi ikka juhtub, kuid just kiiver võib päästa rasketest peavigastustest,” ütles Eesti Terviserajad SA juhataja Alo Lõoke. “Lisaks tuleb veenduda, et jalgratas oleks tehniliselt korras ja varustatud vastavate helkurite, tulede ja signaalkellaga.”

Politseiameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo selgitas, et kõige sagedasemad õnnetused ratturitega on n-ö ühesõidukiõnnetused, kus mingil põhjusel kaotatakse juhitavus ratta üle. „Sageli on nende kukkumiste taga näiteks suur sõidukiirus, valed sõiduvõtted või ootamatu takistus teel. Neil hetkedel on ülimalt oluline, et ratturi tervis oleks võimalikult kaitstud. Seetõttu jälgib politsei liikluses alla 16-aastaste laste puhul hoolega, et nii jalg- kui ka elektrilise tõukerattaga sõites kantakse kindlasti kiivrit,” lisas Loigo.

Tõukeratastega ja tasakaaluliikuritega liiklejate ohutuse tagamise vajadust toonitab ka Darja Lukašenko-Tšistotin transpordiameti ennetustöö osakonnast. „Kergliikurite sõidukiirus on sageli võrdne ratta omaga. Seega on kindlasti oluline, et nende juhid, nii noored kui ka täiskasvanud, kannaksid kiivrit. Noorte seas populaarse „trikitamise” puhul on vajalik pähe panna spetsiaalne BMX-kiiver, mis ei ole küll nii aerodünaamiline kui jalgratturi kiiver, kuid mis kaitseb pead tagantpoolt. Arvestades, et trikiratturid kipuvad kukkuma just selja peale, aitab selline kiiver kaitsta kukalt tugeva löögi eest. Kiiver aitab kindlasti ennetada juhtumeid, mis muidu vastasel juhul võivad saada saatuslikuks,” lisas ta.

Eelmisel aastal registreeriti politseis 355 liiklusõnnetust, milles osales jalgrattur. 2021. aasta esimestel kuudel on jalgratturitega võrreldes eelmise aasta sama perioodiga juhtunud pea poole vähem õnnetusi – 36. Õnnetustes osalenud jalgratturitest 12 olid alaealised.