Novembri algul tuli justiitsministeerium välja eelnõuga, mille eesmärgiks on ümber kujundada ja muuta seeläbi õiglasemaks laste elatisraha väljamõistmise süsteemi. Eelnõu tugineb suuresti 2018. aastal koostatud eelnõu väljatöötamiskavatsusele ja sel kevadel ministeeriumi tellimusel valminud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi viidud lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu järeldustele, mille kohaselt võiks elatise suurust arvutada valemi järgi, mis arvestab olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid, vahendas justiitsministeerium.
Eelnõule laekunud tagasiside arutamiseks kutsus ministeerium 13. jaanuariks kokku ümarlaua, kuhu on kaasatud huvirühmade, teiste ministeeriumite ja kohtute esindajad.
Justiitsminister Raivo Aeg sõnas, et üldiselt nõustusid kõik arvamuse esitajad, et kehtiv elatise väljamõistmise kord vajab muutmist. „Suurem osa tagasiside andjaid on rahul eelnõu eesmärkide ja suunaga, kuid tähelepanu vajavad just mõningased arvutuslikud ja konkreetseid protsentuaalseid kõikumisi käsitlevad ettepanekud meie koostatud eelnõus. Kuna antud eelnõu puudutab kahjuks paljude perede ja enim just laste huve, siis soovime huvirühmadega koos kõik nüansid veelkord läbi arutada,“ lisas Aeg.
Eelnõu kohaselt asendatakse senine miinimumelatise summa, milleks on olnud pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (2020. aastal 292 eurot kuus ühe lapse kohta), õiglasemate ja paindlikumate elatise arvutamise alustega võttes muuhulgas arvesse ka tarbijahinnaindeksi muutust, elatist maksma kohustatud vanema sissetulekut, elatist saavate laste arvu samas peres, peretoetusi ja võimalust, et lapse elukoht on jagatud.
