Justiitsminister Vabaduse Tammepärja aumärkide jagamisel: meie ühine kohus on teha kõik selleks, et rahvas oma kangelasi ei unustaks

Eile tunnustas justiitsminister Raivo Aeg Vabaduse Tammepärja aumärgiga 29 inimest, kellel on väärilisi teeneid Eesti riigi ja rahva lähiajaloo mälestuse hoidmisel ja edasi andmisel, vabadusvõitluses ja relvastatud ning relvastamata vastupanuliikumises osalemisel, samuti Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise jäädvustamisel.

Tunnustuse pälvinute hulgas on Eesti kaitselahingutes osalenud veteranid, endised metsavennad, vastupanuvõitlejad ja õigusvastaselt represseeritud. Samuti tunnustab justiitsminister oma otsusega Eesti vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse talletajaid. Nende hulgas on metsavendluse mälestuse hoidjad, mälestiste rajajad, mälestuspäevade korraldajad ja isamaalise kasvatuse arendajad.

„31. augustil 26 aastat tagasi lahkus Eestist viimane Vene sõdur. See lahkumine polnud ilus ja sõbralik, vaid pigem vaenulik, kuid tähtis on see, et me saime lõpuks ometi taas vabaks,“ kõneles tseremoonial justiitsminister Raivo Aeg. „Võõrast väest jäid siia maha lõhutud kasarmud ja palju lagastatud alasid, mille me oleme nüüdseks ammu korda teinud. Kuid üle poole sajandi kestnud okupatsioon lõi meie maale ja rahvale ka selliseid haavu, mida pole võimalik ravida, heastada ja korda teha.“

„Teisele maailmasõjale ja Eesti okupeerimisele pani aluse 23. augustil 1939 sõlmitud Molotovi-Ribbentropi pakt. See võttis meilt vabaduse ja oma riigi. Kuid mitte ainult. See kuritegelik sobing hävitas viiendiku Eesti rahvast,“ kõneles Aeg. „Vabaduse saime me tagasi, aga kaotatud elusid pole meil võimalik kuidagi tagasi saada. See on korvamatu kaotus. Selle kaotuse valu aitab leevendada ainult see, et me peame neid inimesi igavesti meeles – et me ei unusta kurjategijate ohvreid ja mäletame, kui ränka hinda me oleme pidanud oma vabaduse eest maksma.“

„Meie rahva vabadusiha võitis vägivalla. Meie pisike rahvas osutus tugevamaks kui maailma kõige jubedamad hirmuvalitsused. Et see nii läks, selles on suuri teeneid kõigil vabadusvõitlejatel: metsavendadel, soomepoistel, kaitselahingute veteranidel, vabadusvõitluses osalenud koolilaste põrandaaluste ühenduste liikmetel, okupantide valede vastu võidelnud dissidentidel,“ rääkis minister. „Tänase võidupäeva puhul otsustasin ma autasustada Tammepärja aumärgiga 29 vabadusvõitlejat ning vabadusvõitluse ja vastupanuliikumise mälestuse jäädvustajat. Kõik nad on andnud oma panuse meie rahva hüvanguks mitte töökohustuse tõttu, vaid vabatahtlikult, armastusest ja truudusest Eesti riigi vastu.“

„Meie ühine kohus on teha kõik selleks, et rahvas oma kangelasi ei unustaks; et meie lapsed ja lapselapsed teaksid, millist hinda on nende vanemad maksnud vabaduse eest, mis praegu tundub nii enesestmõistetav. Olge tugevad nagu tammed!“ soovis minister Raivo Aeg laureaatidele ja külalistele.

Vabaduse Tammepärja aumärgi pälvisid:

1. Laur Sits – Tallinn ja Harjumaa
2. Heino Tina – Tallinn ja Harjumaa
3. Aleksander Kalamats – Tallinn ja Harjumaa
4. Erich Lillioja – Tallinn ja Harjumaa
5. August Tuisk – Tallinn ja Harjumaa
6. Jüri Trei – Tallinn ja Harjumaa
7. Endel Sild – Tartu ja Tartumaa
8. Ülo Subbi – Tartu ja Tartumaa
9. Joosep Toim – Tartu ja Tartumaa
10. Robert-Rudolf Volk – Tartu ja Tartumaa
11. Linda Pikkani (Oeselg) – Saaremaa
12. Enn Peterson – Saaremaa
13. Arvo Põlluste – Pärnumaa
14. Erik Täht – Pärnumaa
15. Kaie Mägi – Põlvamaa
16. Tõnis Tõnisson – Raplamaa
17. Prohhor Loomik – Raplamaa
18. Helju Kaar – Valgamaa
19. Taimo Kask – Valgamaa
20. Romet Pazuhanitš – Võrumaa
21. Kaarel Aluoja – Järvamaa
22. Helmuth Pastarus – Lääne-Virumaa
23. Jüri Tiinas – Lääne-Virumaa
24. Hans Savisik – Viljandimaa
25. Harry Erm – Viljandimaa
26. Reemet Sits – Läänemaa
27. Valdo Raidma – Jõgevamaa
28. Eldor Pärn – Ida-Virumaa
29. Ken Poola – Hiiumaa