Kadrinat valvab nüüd uhke ussikuningas
Nädalaga kandis kunstnik Ingmar Järve Kadrina spordihoone seinale Lääne-Virumaa uhkeima ja suure tõenäosusega ka suurima seinamaalingu: kõrgust on „Ussikuningal“ 10 ja laiust lausa 19 meetrit.
Tänavakunstifestivali Stencibility 2015 käigus Lääne-Virumaa keskraamatukogu seinale maalitud tammine rüütel on näituseks pea poole väiksem.
Kunstniku meelitas Kadrinasse sealse kultuurikoja direktor Ahto-Lembit Lehtmets. ”Ussikuninga motiiv ja mõte ning ennekõike just Oskar Kallise teosest inspireeritud vaip on pikalt meeldivalt närve kõditanud, on saanud ansambel Loitsu särgikski. Ühel päeval leidsime taas tee ERM-i, sest elukaaslasel Kerstin Raidmal oli soov uue näituse jaoks ideid koguda ja seal sai siis ka lemmikvaibaga pilti tehtud. Et Ingmar ja Kerstin töötasid toona loovagentuuris Tabasco mainitud näituseprojekti kallal, siis piltidelt nähtud motiiv pani Ingmaril sädeme silmis põlema ja Kerstin andis mulle mõtte tõrvikuna edasi,” selgitab pea aastataguseid sündmusi kultuurikoja direktor.
”Ja kus mujal ussikuningas nähtaval kohal väljas peakski olema kui mitte Kadrina vallas, kus on sündinud Viru laulik Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle sule läbi ussikuningas laiemalt rahvani on jõudnud,” rõhutas Lehtmets.
Kiirelt sai leitud sobiv sein ja spordikeskuse inimesed ei pannud ideele kätt ette ega jalga taha. Kuna leitud seinaformaat erines vaiba omast, siis pakkus Järve välja oma nägemuse ”Ussikuningast” ja see meeldis kõigile osapooltele. Meeldiva üllatusena kiitis ka Kadrina vallavalitsus idee ühehäälselt heaks.
”Kadrina vallal on kultuurijuht Ahto-Lembit Lehtmetsaga väga vedanud, põhjatust loomelaekast saabunud ideede teostamine püüab aina suuremat tähelepanu ja teeb elu ja keskkonna põnevaks,” sõnab vallavanem Kairit Pihlak.
Sadolini värvidega tuli poolele teele vastu Akzo Nobel ja korvtõstuki töödeks laenas Kadrina Kommunaal ning töö võis alata.
Jõhvi juurtega ilustraatori, animaatori, disaineri, muusiku ja kunstniku Ingmar Järve (kunstnikunimega Gutface) tänavakunsti võib imetleda Rakveres, Jõhvis, Tartus, Narvas, Valgas, Kallastel, Viljandis, Riias ja Helsingis. Ingmari illustratsioone võib näha näiteks Kalevi kommidel (Halloweeni-seeria). Kunstniku töödest saab parima ülevaate Instagramis.
Oskar Kallise kavandi järgi tehti kokku kolm vaipa. Üks neist oli riigipea Konstantin Pätsi valduses ja rippus kuni 1940. aastani Kadriorus presidendi lossi seinal.
Viljandi kirikumees Dionysius Fabricius kirjutas 1610. aastal, et põliselanikud austasid ja austavad ikka veel madusid: “Samuti peeti pühaks maduusse, keda nad pidasid oma kodudes ja kes olid niivõrd taltsad ja kodustatud, et ei teinud viga inimestele ega loomadele, nii et isegi lapsed nendega mängisid: seda kommet peetakse tänini paljude juures, kus magatakse ussidega ühes ja samas voodis või asemel.”
