Avaleht Haridus Kahekordne maateaduste olümpiaadi kuldmedalist: Eesti noortel on kuhjaga potentsiaali teha ägedaid asju
Kahekordne maateaduste olümpiaadi kuldmedalist: Eesti noortel on kuhjaga potentsiaali teha ägedaid asju

Kahekordne maateaduste olümpiaadi kuldmedalist: Eesti noortel on kuhjaga potentsiaali teha ägedaid asju

Rahvusvaheliselt maateaduste olümpiaadilt kaks kuldmedalit toonud Agnes Rohtsalu usub, et noorte teadmishimu saavad mõjutada nii kool kui kodu. “Me seisame silmitsi kliima- ja energiakriisiga ning maateaduste tundmine on seega investeering iseenda tulevikku,” leiab ta.

Agnes Rohtsalu meenutab, et soovituse maateaduste olümpiaadil osalemiseks sai ta Põlva Gümnaasiumi geograafiaõpetajalt Krista Unteralt. Kuna tegu oli tütarlapse ühe lemmikõppeainega, võttis ta mõttest kohe kinni. “11. klassis käisin maateaduste olümpiaadil esimest korda ning kuna ma sain sealt nii palju teadmisi, ägedaid kogemusi ning häid uusi sõpru, otsustasin minna ka aasta hiljem. Samuti motiveeris mind tahe teha eelmisest korrast paremini ja see õnnestus – sain nii head tulemused, et pääsesin rahvusvahelisele võistlusele.”

Põlva noorte edu saladus

Põlva noored on TalTechi geoloogia instituudi korraldataval iga-aastasel Eesti riiklikul maateaduste olümpiaadil pidevalt paremate hulgas. “See on jälle meie armsa Krista Untera teene,” kergitab Agnes saladuskatet, “Ta on selline õpetaja, kes kogu hingest panustab noorte olümpiaadiks koolitamisse. Tegu on kirgliku geoloogiahuvilisega, kelle klassi kaunistavad suurte klaasustega kapid täis erinevaid fossiile, mineraale ja kivimeid. Tänu sellele kirele on Põlva Gümnaasiumi õpilased saanud väga palju maateaduste tarkusi, mida kooliõpikust ei leia. Meie kooli õpilaste tugevaimaks küljeks on kivimite ja mineraalide määramine, sest selles oleme me saanud rohkelt praktikat.”

Olümpiaadiks valmistudes oli õpetaja suurest kollektsioonist tublisti kasu. Lisaks uuris Agnes varasemate aastate küsimusi ja kordas geograafiatundides õpitut. “Samuti käisin Tallinnas maateaduse olümpiaadiks ettevalmistaval õppepäeval. Olin alguses väga kahevahel, kas minna või mitte. Sõita tuli ju teise Eesti otsa ja too hetk tundus mulle hirmus üksinda TalTechi minna. Kuid mul on hea meel, et ma julguse kokku võtsin, sest see oli üks väga kasulik ja põnev päev,” kinnitab Agnes ja soovitab selleaastastel võistlejatel kindlasti õppepäev läbi teha – lisaks üleüldisele sissejuhatusele olümpiaaditeemade kohta tehakse TalTechi geoloogia instituudis alati praktikume, kus on võimalik katsuda ja lähedalt uurida kivimeid ja fossiile, mida olümpiaadil tunda tuleb. Kui kodumaine võistlus oli edukalt seljataga, kordas Agnes kogu materjali üle rahvusvahelise olümpiaadi tarbeks.

Nii veebis kui ka välitööl

Riikidevahelise olümpiaadil olid nii meeskondlikud kui individuaalsed ülesanded ja kokku kestis võistlus tervelt nädal aega. Kui varem toimusid võistlused korraldajariigis kohapeal, siis pärast koroonaviiruse puhkemist on olümpiaadid jäänud veebipõhiseks. Ainult arvuti taga õnneks siiski istuma ei pidanud, iga riigi võistlejad pidid osalema rahvustiimi väliuuringul (National Team Field Investigation). “Meie Eesti tiimiga uurisime, kuidas rabad ja järved on süsinikuringes väga olulised ning esitasime žüriile oma nägemuse ülemaailmse kliimasoojenemise vastu võitlemiseks,” kirjeldab Agnes. Olümpiaadi žürii hindas eestlaste töö kuldmedali vääriliseks.

Teiseks meeskonnaülesandeks pandi eri rahvusest noored kokku. “Meie teemaks oli globaalse soojenemise mõju erinevatele biosüsteemidele. Näiteks kuidas on globaalsest soojenemisest mõjutatud lindude ränne, aastaaegade vaheldumine, väljasuremised, migratsioonid, põuad ning ookeani happelisus. Minu osa keskendus sellele, kuidas globaalne soojenemine mõjutab erinevaid veekogusid ning ookeani pH taset. Sellega mul vedas, sest meie Eesti meeskonna väliuuringu teema oli päris sarnane ning mul olid varasemad teadmised.” Ka sellest meeskonnaülesandest pälvis Agnes kuldmedali.

Veel tuli õpilastel näidata oma andmekaeveoskusi, kus pidi oma varasematele teadmiste põhjal otsima internetist vastuseid ning lahendusi ülesandes ette antud probleemidele.

Praegu on Agnes Rohtsalu Tartu Ülikooli füüsika, keemia ja materjaliteaduse õppekava üliõpilane. “Ma kaalusin tõsiselt ka TalTechi uut õppekava “Maa süsteemid, kliima ja tehnoloogiad”, kuid valiku tegemisel sai määravaks minu suur kirg astronoomia ja kosmosetehnoloogia vastu. Maateaduste õppimine andis aga reaalteaduste huvile väga palju juurde ja tegemist on kahtlemata tulevikuerialaga. Ma arvan, et see on väga oluline, et inimesed oleksid kursis tuumaenergeetika, roheenergia ning taastuvate ja tulevikumaavaradega. Aastakümne pärast seisame endiselt silmitsi ülemaailmse kliimasoojenemisega, pideva energiakriisi ning maavarade vähenemisega, seega on enda harimine lahendustele orienteeritud valdkonnas justkui investeering enesesse.”

Pead reaalainetele annab kasvatada

Agnes ja teised temataolised noored, kes Eestit rahvusvahelistel konkurssidel esindavad, annavad lootust kõigile neile, kes kardavad, et pealekasvavad põlvkonnad reaal- ja loodusainetest ei huvitu. Agnes leiab, et noori mõjutavad elukutset valima nii ümbritsev keskkond kui ka info, mida nad tarbivad – see kõik kokku aitab kaasa huvide kujunemisele. “Minu astronoomia-armastus võib olla päritud emalt, kellele see valdkond nooruses samuti väga huvi pakkus.”

Ta lisab, et kindlasti tõmbab osa inimesi just see töö, mille peale on eeldusi ja annet, kuid ta usub samas, et julgemalt tasub uurida kõiki valdkondi, mis tunduvad põnevad, isegi kui alguses pole kindlustunnet ja teadmisi. “Oleme harjunud ütlema, et mõnel inimesel “pole pead reaalainetele” või “pole tunnetust humanitaarainetele”. Minu arvates on kõik arendatav. Ma leian, et Eestis on palju spetsialiste, kes meie noorte taset ja teadmisi kõrgel hoiavad ning meil on suur potentsiaal teha midagi tõeliselt ägedat siin maailmas.”

  • Eesti maateaduste olümpiaadi korraldavad Tallinna Tehnikaülikooli olümpiaadikool ja geoloogia instituut. TalTechi geoloogia instituut kuulub Tallinna Tehnikaülikooli loodusteaduskonda, ühendab loodusteadused ja inseneriõppe ning koolitab mäetööstuse spetsialiste. Samuti uurivad instituudi teadlased, milliseid toormeid Eesti tulevikus vajab ning millised on parimad tehnoloogiad nende kaevandamiseks.