Karis kaitsekonverentsil: NATO peab jääma oma väärtuste juurde, kuid ajakohastuma
President Alar Karis rõhutas täna Balti kaitsekonverentsi (The Annual Baltic Conference on Defence) avakõnes NATO tulevikule keskendudes, et allianss peab jääma kindlameelselt oma väärtuste juurde, kuid ka ajakohastuma.
Kõneldes Valgevene initsieeritud eskaleeruvast kriisist Läti, Leedu ja eriti Poola piiril, rõhutas president Karis, et rahu ja stabiilsust Euroopas ei saa iseenesestmõistetavana võtta. „Samuti tuletab see meile meelde, et Euroopas on diktaatoreid, kes ei hooli inimeludest ja kannatustest. See, mida president Lukašenka teeb, on rünnak kolme Euroopa riigi ja kolme NATO liitlase piiride terviklikkuse ja julgeoleku vastu. Peame Poolat, Leedut ja Lätit toetama ja näitama, et oleme kindlameelsed ja ühtsed, seda nii NATO-s, Euroopa Liidus kui ka riiklikul tasandil,“ rõhutas riigipea.
President keskendus kõnes alliansi tulevikule ja märkis, et NATO on ja jääb Eesti, Euroopa ja Euro-Atlandi julgeoleku nurgakiviks. „See fraas on olnud meie jaoks nii levinud, et ütleme seda peaaegu mõtlemata. Lõppude lõpuks on NATO hoidnud rahu Euroopas üle 70 aasta. Nüüd, mil NATO jätkab uue strateegilise kontseptsiooni koostamist, on aeg mõelda, kuidas tagada, et NATO tuleb hästi toime ka meile täna kõige olulisemate ohtude tõrjumisega,“ lausus president Karis.
„NATO on juba hakanud mõistma muutuvat geopoliitilist tasakaalu ja selle mõju Euro-Atlandi julgeolekule. Samuti peame mõistma uusi nõudmisi, mida kiiresti arenev tehnoloogia meile esitab. See, kui hästi liitlastel läheb uute ja murranguliste tehnoloogiliste võimete arendamisel, on võtmetegur NATO võimes tagada Euro-Atlandi julgeolekut,“ tõi president Karis esile.
Riigipea sõnul on NATO aluseks olevad demokraatia, õigusriigi ja isikuvabaduste ideaalid endiselt kõige olulisemad sidemed, mis liitlasi seovad. „Atlandi-ülene kogukond on kogukond selle sõna otseses tähenduses – meid ühendavad meie väärtused ning usaldus, sõprus ja solidaarsus. See on ka põhjus, miks ma usun Ameerika Ühendriikide jätkuvasse pühendumisse NATO-sse ja USA tugevasse rolli Euroopa julgeoleku tagamisel,“ sõnas president Karis. „Euroopa vajab USA-d ja USA vajab Euroopat,“ lisas riigipea.
NATO kohanemisvõimest kõneldes märkis president Karis, et allianss on pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist esimest korda silmitsi uue geostrateegilise reaalsusega. „Autokraatlikud režiimid õõnestavad reeglitel ja normidel põhinevat rahvusvahelist korda. Näib, et üha tavalisem on kasutada poliitiliste eesmärkide saavutamiseks mis tahes vahendeid, sealhulgas sõjalist survet, hübriidsõda, küberrelvi ja infooperatsioone. See leiab just praegu Euroopas aset – Valgevene hübriidrünnak Poola ning Leedu ja Läti vastu. Venemaa vägede kogunemine Ukraina piiridele ja energia kasutamine väljapressimiskatsetes Moldovas. Venemaa väljakutse Euroopa stabiilsusele ja julgeolekule on üha vähem varjatud,“ lausus riigipea ja lisas, et vajadusel peab NATO tugevdama hoiakut Baltimaades ja Poolas.
Samuti on Hiina globaalsete ambitsioonide esilekerkimisega rahvusvaheline julgeolek järjest enam üles ehitatud suurriikide konkurentsile Vaiksel ookeanil ja kaugemalgi. „Viimastel aastatel oleme näinud hüpet mitte ainult Hiina enesekehtestamises globaalselt, vaid ka tema sõjalises jõus,“ lisas president Karis.
