Kas seadus kohustab tööandjat maksma haigushüvitist, kui põhjus on karantiin?
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil teiste teemade seas küsimust, kas seadus kohustab tööandjat maksma töötajale haigushüvitist ka siis, kui tööst vabastamise põhjus on karantiin. Lisaks tervitasid komisjoni liikmed valitsuse tänast teadet, et algselt ajutisena mõeldud meedet, mille kohaselt hüvitatakse haiguspäevad alates teisest päevast, tuleks pikendada aasta lõpuni. Komisjon on valmis eelnõu esimesel võimalusel menetlema.
Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka sõnas, et jaanuarist ajutiselt rakendunud kord näeb ette, et hüvitist makstakse juba teisest töövabastuse päevast alates. „Paraku ei osanud me siis ette näha, et koroonaviirus meid kevade hakul nii rängalt lööb ja seetõttu on meie kohus inimestele appi tulla. Toetame äsjast valitsuse algatust, et meede pikeneb käesoleva aasta lõpuni. Kuna ajutine meede kestab aprilli lõpuni, tuleb riigikogul uus eelnõu enne seda kiiresti ära menetleda. Sotsiaalkomisjon on selleks valmis,“ täpsustas Kotka.
Komisjoni istungil osalenud Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni ning Tööandjate Keskliidu esindajad on tõstatanud ka küsimuse, kuivõrd mõistlik on maksta haigushüvitist neile, kes on küll karantiinis, kuid tegelikult ei ole haiged. „Siin on meie seisukoht ikkagi selline, et viiruse pärast karantiini jäänud inimesed on töölt eemal siiski haiguse tõttu ja karantiinitõend on samavõrdne haiguslehega,“ ütles Siret Kotka.
Lisaks juhiti kohtumisel tähelepanu probleemile, et osa perearste on teinud mõne juhtumi korral kaks haiguslehte: esimese lähikontaktsuse puhul ja teise siis, kui lähikontaktne haiguslehe ajal haigestub. Sotsiaalministeeriumi ja haigekassa esindajad kinnitasid komisjonile, et lähikontaktse haigestumise korral lõpetab arst esmaslehe ja avab uue järglehe ilma omavastutuse ja tööandja vastutuse tekkimiseta.
