Keelestatistika 2023. aasta kokkuvõte: eestlased mõtlesid tehisarule, rändesurvele ja Riigikogu obstruktsioonile
Eestikeelse veebiruumi elav keelekasutus viitab sellele, et 2023. aastal ei olnud inimestele enam olulised üksikud suured teemad, vaid uudiseid ja suhtlust täitsid pigem argielule lähedased mõtted, aga siiski ka tehisintellekt, rändesurve ja Riigikogu obstruktsioon, selgus Eesti Keele Instituudi reaalaja keeletrendide analüüsist.
Eesti Keele Instituut (EKI) hoiab vastavate digitööriistade abil juba kümnendat aastat järjepidevalt silma peal sellel, milline on veebitekstides esinev eesti keel ja kuidas see areneb.
“Elektroonilises vormis tekstid on juba ammu ületanud trükitud tekstide mahu. Elektroonilise kuju jälgitavus ja mõõdetavus tähendab ühtlasi, et enneolematult hästi on võimalik kätt pulsil hoida sellel, millest ja kuidas eestlased räägivad, milline on elav eesti keel,” selgitas EKI vanemarvutileksikograaf Kristina Koppel.
Elektroonilise kuju jälgitavus ja mõõdetavus tähendab ühtlasi, et enneolematult hästi on võimalik kätt pulsil hoida sellel, millest ja kuidas eestlased räägivad, milline on elav eesti keel.
Muuhulgas on seeläbi võimalik tuvastada, millest mingitel ajaperioodidel rohkem ja vähem räägitakse ehk mis on inimestel parasjagu meelel ja keelel. Kui võrrelda seda, millest räägiti tõusvas ja millest langevas joones viimasel kahel aastal, saab teha järeldusi, kuidas on muutunud eestlaste jaoks parasjagu olulised teemad.
“Üldistatult saab öelda, et 2022. aastal läksid inimestele korda Ukraina sõda, hinnatõus, lähenevad valimised ning Eestis ja maailmas just mullu aset leidnud suured spordivõistlused,” nentis Koppel.
Üldistatult saab öelda, et 2022. aastal läksid inimestele korda Ukraina sõda, hinnatõus, lähenevad valimised ning Eestis ja maailmas just mullu aset leidnud suured spordivõistlused.
EKI asjatundja tõi välja, et nendele teemadele viitavad 2022. aastal eestikeelses veebis sagenevalt nii-öelda kuulda olnud sõnad nagu “lahinguväli”, “rindejoon” või “ork” (kunstiline sõimusõna Venemaa sõdurite kohta), “elukallidus”, “majanduslangus” või “kokkuhoid”, “häältesaak” või “valimisringkond”, “rallimeeskond” või “Latvala” ning “paremkaitsja”, “väravavõrk” või “alagrupiturniir”.
“2023. aastal on pilt aga üsna teine. Üldpilt on märksa kirjum ja tavaelu nii jõuliselt varjutavaid suuri teemasid välja ei joonistu. Jääb mulje, et mõtteid ja seega ka jutte täidab rohkem igapäevane ja hooajaline. Siiski tundub, et rahvale läheb argiste teemade kõrval korda ka Eesti sisepoliitika, taasalanud mured rändega ning tehisintellekti tulek igapäevaellu. Aasta lõpus andis tooni ka Hamasi rünnak Iisraelile,” märkis Koppel.
Eksperdi sõnul tulevad kasvava kasutussagedusega sõnadena esile näiteks “ööistung” ja “obstruktsioon”, “rändesurve” ja “migrant”, “islamist” ja “terrorirünnak” ning “tehisaru”, aga ka “superstaarisaade”, “jõulukink” ja “päkapikk”.
“Samuti tuleb rõhutada, et keelandmestik on väga mitmekesine ja parimas mõttes mürarikas. Osade sõnade kasutussageduse kasvu ei oskagi millegagi seletada. Näiteks esinesid mullu tõusvas joones sõnad “helgus”, “sarimõrvar” ja “viiulikontsert”, tänavu aga “lapsendamine”, “päikeseloojang” ja sõna “veidi” variant “veits”. Elav eesti keel ongi ülimalt mitmekesine, sest see on miljoni inimese pidev looming. Keelekasutuse rikkus on väärtus ja selle üle võime uhked olla,” ütles Eesti Keele Instituudi asjatundja.
Elav eesti keel ongi ülimalt mitmekesine, sest see on miljoni inimese pidev looming. Keelekasutuse rikkus on väärtus ja selle üle võime uhked olla.
