Kesk- ja Lääne-Eesti ringbiomajanduse teekaardid aitavad teha valikuid majanduse elavdamiseks

Eesti Maaülikooli eestvedamisel koostati Kesk-Eesti ja Lääne-Eesti ringbiomajanduse teekaardid. Teekaardid annavad ülevaate sellest, milliseid võimalusi on neil piirkondadel loodusressurssidel põhineva ringbiomajanduse arendamiseks.

Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkides nähakse üleminekut rohemajandusele, mille eeldus ja võimaldaja on ringbiomajandus. See ühendab biomajanduse eelised, tänu millele saab taastumatud materjalid asendada kestlikuma biopõhise toormega ning ressurssi kasutada kõrgema lisandväärtuse saamiseks.

Teekaartide koostamisel ilmnes, et kahe piirkonna ringbiomajanduse valdkonnad ja lähenemised on (loodus)ressursside olemasolu ja paiknemise tõttu veidi erinevad. Samas rõhutavad mõlemad teekaardid bioloogiliste ressursside, kõrvalsaaduste ja biojäätmete väärindamise olulisust ning neid ressursse puudutavate andmete vähesust või puudust. Kesk-Eestist võib tuua näite sellest, kuidas väärindada väheväärtuslikke loomseid kõrvalsaadusi kõrgema väärtusahela suunas, Lääne-Eestis aga katsetatakse rohtsest biomassist söödapelletite ja toidutööstusele pakutava sisendi tootmist.

Teekaartide koostamise projekti juhi, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika professori Rando Värniku sõnul on bioloogilist päritolu kõrvaltoodangus ja biojäätmetes väärtuse ja võimaluste nägemine uus vaatenurk. „Ringbiomajanduse teema on tervikuna ühiskonnale siiski võõras. Seda seostatakse jäätmekäitluse, mitte väärindamisega. Ringbiomajanduse mõiste ei tohiks hirmutada, pigem võiks see innustada nii ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi kui ka piirkonna elanikke,“ tõdes professor Värnik.

Ringbiomajanduse mõiste ei tohiks hirmutada, pigem võiks see innustada nii ettevõtteid, kohalikke omavalitsusi kui ka piirkonna elanikke.

Rando Värnik lisas, et ettevõtjad juba rakendavad ringbiomajanduslikke lahendusi, kuid pahatihti jääb ringbiomajanduse kasu selle ellu viimisega seotud kulude varju. „On palju keerukusi, mida tuleb läbi võrgustikulise koostöö piirkondades lahendada, kaasates sellesse ka riigi otsustajaid,“ ütles Värnik ja lisas, et Eesti Maaülikooli teadlased on ringbiomajanduse edendamisel hea meelega riigile ja ettevõtjatele ka edaspidi koostööpartneriks.

On palju keerukusi, mida tuleb läbi võrgustikulise koostöö piirkondades lahendada, kaasates sellesse ka riigi otsustajaid.

„Euroopa Liidu ja Eesti riigi tasandil on seatud ambitsioonikad sihid, kuid täpsemalt on vaja mõtestada piirkondlikku rolli selles ja eelkõige hoogustada ringbiomajandusliku ettevõtluse ja koostöö teket. Kahe esimese piirkondliku ringbiomajanduse teekaardi väljatöötamine aitas meil kaardistada kohalikud bioressursid, aga ka vajadused ja võimalused uudseteks kohalikeks algatusteks. Selle projekti kogemus on väga heaks aluseks ringbiomajanduse arendamiseks ka teistes Eesti piirkondades,“ sõnas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi bioressursside ja kliima valdkonnajuht Argo Peepson.