Keskkonna struktuuritoetused olid mullu 165 miljonit eurot
Möödunud aastal investeeriti keskkonnavaldkonda 165 miljonit eurot struktuuritoetusi, mida on ligikaudu 48 miljonit enam kui 2011. aastal.
Enim investeeringuid läks Harju- ja Ida-Virumaale, teatas keskkonnaministeerium.
“Kõige rohkem toetust said Harjumaa, seal hulgas Tallinn, ja Ida-Virumaa,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. “Lõppesid mitmed veeprojektid, mis tõid puhta vee 10 500 inimesele ning kanalisatsiooniga liitumise võimaluse 8500 inimesele,” lisas ta
Kokku on aastatel 2007-2013 keskkonnaprojektide rahastamisotsuseid tehtud 584 miljoni euro ulatuses, millest on 2012. aasta lõpu seisuga välja makstud 344 miljonit eurot.
Maakondade lõikes on kõige rohkem euroraha suunatud Harjumaale, kokku 150 miljonit eurot, millest omakorda 10 miljonit investeeritakse Tallinna linna. Harjumaa lõpetatud projektide hulgas on Keila linna, Jõelähtme ning Kose valla veemajandusse investeerimine.
Teise suure osa toetustest, ligikaudu 127 miljonit eurot, haarab endale Ida-Virumaa. Olulisemateks sealseteks projektideks on Ühtekuuluvusfondist rahastatud Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitööstuste ohtlike jäätmete prügilate sulgemised.
Lääne-Virumaale on hetkeseisuga plaanitud ligikaudu 50, Pärnumaale 44, Tartumaale 32 ja Järvamaale 29 miljonit eurot.
Seal hulgas on lõppenud Kadrina, Vändra ja Järva-Jaani veeprojektid. Eurorahade toel on hetkel muuhulgas käimas Rakvere, Pärnu, ja Türi veeprojektid.
Jõgeva maakonna veeprojektidesse investeeriti ligikaudu 17 miljonit. Valgamaale on eraldatud 16 miljonit eurot, muu hulgas Valga ja Tõrva linna ning Helme valla veemajandusprojektile. Nii Viljandi- kui ka Raplamaa saavad keskkonnavaldkonna edendamiseks 13 miljonit.
Põlvamaal panustatakse lisaks veeprojektidele Taevaskoja külastajasõbralikumaks muutmisse ning Leevijõe paisjärve korrastamisse, kokku suunatakse sellesse maakonda toetusi enam kui 8 miljoni euro eest. Võrumaal on fookuses eelkõige Võru valla ja linna veemajandus, mille korrastamine võtab endale lõviosa sealsest 10 miljonist toetusrahast.
EL-i struktuurifondidest Eestile eraldatavate toetuste kasutamise esmatähtsaid tegevussuundi, eesmärke ja toetatavaid tegevusi aastateks 2007-2013 kajastavad kolm valdkondlikku rakenduskava.
Rakenduskavadest mahukaim on Keskkonnaministeeriumi koordineeritav elukeskkonna arendamise rakenduskava, toetusmahuga ligikaudu 1,6 miljardit eurot, millest umbes 674 miljonit eurot on plaanitud Keskkonnaministeeriumi elluviidavatele meetmetele.