Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas haridusasutustele toetuse, et pakkuda lasteaedadele ja põhikoolidele võimalust osaleda loodus- ja keskkonnahariduskeskuste õppeprogrammides. Lasteaialapsed ja põhikooliõpilased saavad loodusteadmisi koguda ja kinnistada 2021/2022 õppeaastal. Taotluste esitamise tähtaeg on 3. mai.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul tuleb lastes juba varakult äratada huvi looduse vastu. „Looduse tundmine võimaldab inimesel sügavamalt aru saada maailmast ja selle toimimisest. Eriilmelised õppeprogrammid ärgitavad lapsi märkama looduse mitmekesisust ja mõistma, kuidas meie elu sõltub ümbritsevast keskkonnast,“ lausub ta.
„KIK-i toel on aastate jooksul loodusteadmisi saanud juba enam kui 500 000 last, kes oma lasteaia või kooli eestvedamisel on osalenud mõnes keskkonnahariduskeskuse õppeprogrammis. Eriti hea meel on, et ka koolid hindavad õppeprogramme kõrgelt ja toovad esile, et õpilased saavad sealt täiendavaid teadmisi ja kinnitust õpitule. Kõik see kujundab õpilaste positiivset suhtumist loodusesse,“ sõnab KIK-i juhataja Andrus Treier. „Lisaks õppekäikude toetusele saame sel kevadel panustada õpilaste keskkonnateadlikkusse ka uue toetuse näol – juba aprilli keskel avame haridusasutustele rohetehnoloogiaalase toetuse.“
Õppeprogrammides osalemiseks saavad toetust taotleda haridusasutused või selle pidajad lasteaia koolieelikute rühma ja põhikooli klassi osalemiseks loodus- ja keskkonnahariduskeskuste või keskkonnakaitse ja -kasutusega seotud ettevõtete õppeprogrammides. Teadmisi keskkonnahoiu põhimõtetest ja loodusressursside säästlikust kasutamisest võib kinnistada näiteks osalemisega mõnes keskkonnahariduskeskuse aktiivõppeprogrammis, külastades vee-, jäätme-, põllumajanduse- või muu keskkonnateemaga tegelevat ettevõtet või tehes aktiivseid õppetegevusi koos looduskeskuse juhendajaga, kes on kutsutud haridusasutusse kohapeale.
„Õppekäikude kavandamisel on abiks portaal Keskkonnaharidus.ee. Soovitame sealt valida Eesti Keskkonnahariduse Ühingu kvaliteedimärgisega ehk muraka pildiga õppeprogrammid. See märgis näitab, et programm on igakülgselt läbimõeldud ja õpilaste õppekäiguks hästi ette valmistatud,“ sõnab KIK-i projektikoordinaator Angelika Verš. Õppekäigu toetuse suuruseks on kuni 250 eurot ühe rühma, klassi või õpigrupi kohta. Seda saab kasutada aktiivõppeprogrammi ja transpordi rahastamiseks 2021/2022 õppeaastal.
„Eelmiste aastate õppekäikude toetuste osas tuleb 2019. aastal rahastatud projektid selle õppeaastaga ära lõpetada ja esitada lõppmakse koos aruandega hiljemalt juunikuus. Eriolukorrast tingituna oleme valmis 2020. aastal rahastatud õppekäike pikendama järgmisse õppeaastasse. Otsuse, kas teeme seda jälle kõigi taotluste osas korraga, võtame vastu aprillis või kui selguvad edasised piirangud. Koolid ja lasteaiad ise ei pea praegu pikendustaotlusi esitama hakkama,“ selgitab Verš.
Lasteaia ja põhikooli õppekäikude toetuste taotlemine toimub infosüsteemi KIKAS kaudu. Taotlusvooru infotund toimub 8. aprillil veebi teel ja sellele on vajalik eelregistreerimine. Infotunnile registreerumise võimaluse ja täpsemat informatsiooni tingimuste kohta leiab KIK-i kodulehelt.
Eestis on üle 100 keskkonnahariduskeskuse, kus pakutakse erinevatele vanuseastmetele õppeprogramme, mis toimuvad enamasti keskustes ja looduses. Keskused on suureks abiks lasteaia- ja kooliõpetajatele tundide läbiviimisel, toetavad loodusteadusliku kirjaoskuse kujunemist ja panustavad keskkonnateadlikkuse suurendamisesse läbi aktiivõppe.
Õppekäikude toetuse taotlemine toimub keskkonnaministri määruse „Keskkonnaprogrammist toetuse andmise kord ja tingimused“ alusel. Toetuse töötas välja keskkonnaministeerium.
